19. septembril käisid Kohila õpetaja töö- ja palgakorralduse töörühma liikmed Pärnu linna ja Pärnu ühe suurima põhikooliga kogemusi vahetamas.

 

Pärnu linna koolide õpetajate töötasu finantseerimise mudelit tutvustasid eelarve peaspetsialist Keidy Valge ja finantsanalüütik Triin Sillart. Pärnu Ülejõe kooli õppekorraldust ja õpetaja  töö- ja palgakorraldust tutvustasid koolijuht Margus Veri, õppejuht Sille Arust, arendusjuht Kert Kaljusaar, noor matemaatikaõpetaja Ande Pelberg ning loodus-ja tehnoloogiavaldkonna juht Kalmer Kivi.

 

Kohila meeskond sai teada, et Pärnu linna õpetajate töötasu finantseerimise mudel on loodud selleks, et koolijuhtidel oleks selge alus õpetajate ametikohtade ja palgaraha  arvestamiseks. Pärnus kasutatakse õpetaja palgarahaks vaid riigi sihtotstarbelist toetust, kohalik omavalitsus oma vahendeid ei lisa. Pärnu linna 2023. aasta õpetajate keskmine palk oli 119% Eesti keskmisest palgast.(Kohila vallas 114%).

 

Koolijuhi autonoomsus on õpetajatega kokku leppida tööülesanded ja -tasu, mis ei ületa täistööajaga töötaval õpetajal 35 nädalatundi. Kool toetab rahaliselt õpetaja kutsetaseme tõstmisega seotud kulu.

 

Õppekorralduses on Pärnu Ülejõe koolis suur rõhk õppeainete lõimimisel, sealhulgas MATIK+. Arendusjuht selgitas, et ainete sisuline lõimimine on võimalik õpetajate koostöös vaid siis, kui õpetaja töö on korraldatud üldtööaja, mitte vaid kontakttunnipõhisel loogikal.

 

Pärnu Ülejõe Põhikooli praktika ja õpilaste tulemuste analüüs näitab, et klassi jaotamine väiksematesse gruppidesse ja niinimetatud tempo- või tasemerühmadesse, ei taga õpilastele paremaid tulemusi.

 

Pärnu Ülejõe kooli juhtkond julgustas Kohila koolijuhte vabastama õppetööd segavatest teguritest sealhulgas mobiiltelefonide keelamine õppepäeva ajal.

 

Rääkisime ka klassijuhataja ülesannetest. Klassijuhatamine ei ole eraldi amet ega lisatöö, vaid õpetaja töö osa. Klassijuhataja tööülesandeid väärtustatakse ja võetakse arvesse põhipalga kokku leppimisel.

 

Pärnu Ülejõe Põhikool on Pärnu linna suurim põhikool, kus käesoleval õppeaastal õpib 847 õpilast. Õpilase arv on sarnane Kohila Gümnaasiumi õpilaste arvuga (864). Kohila valla õpetaja töö- ja palgakorralduse väljatöötamise töörühma eesmärk on toetada Kohila Gümnaasiumis avatud organisatsioonikultuuuri arengut, tagada õpetajale suurem põhipalga kindlus ja tööõigusega kooskõla. Kavas on käesoleval sügisel kokku leppida õpetaja töö- ja palgakorralduse põhimõtted ja välja töötada õpetaja töötasu finantseerimise mudel. 

 

Pärnu Ülejõe Põhikooli, Kohila valla ja Kohila Gümnaasiumi juhid kogemusi vahetamas. Foto: Piret Sapp.