Kirikud ja kogudused
Kohila Angerja kirik
Õige nimega Angerja Issanda Taevaminemise Kirik, asukohast tulenevalt tuntud rohkem Kohila kirikuna, kuna asub Kohila alevis.
1893. a tekkis Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel Angerja õigeusu kihelkond, mis sai nime esimesena luterlusest õigeusku üle läinud küla järgi, ja sellest ka kiriku nimi.
1897. aastal võõrandas valitsus Tohisoo ja Kohila mõisatelt maatüki kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks. 1899 juulis pandi kirikule nurgakivi. Ehitati arhitekt V. I. Lunski projekti järgi. Võrreldes teiste Raplamaa õigeusu kirikutega on Angerja kirikus kõige enam vene hinge. Kirik õnnistati 28. jaanuaril 1901.
Kogudus suleti 1950. a ja taasavati 1993. a. Kirik oli väga halvas seisundis (eriti seest), kui kogudus asus kirikut korrastama. Nüüdseks on tehtud ära suur töö, aga tehagi on veel palju.
Angerja Issanda Taevaminemise kogudus
Õige nimega Angerja Issanda Taevaminemise Kirik, asukohast tulenevalt tuntud rohkem Kohila kirikuna, kuna asub Kohila alevis.
1893. a tekkis Juuru õigeusu kihelkonna kaheks jagamisel Angerja õigeusu kihelkond, mis sai nime esimesena luterlusest õigeusku üle läinud küla järgi, ja sellest ka kiriku nimi.
1897. aastal võõrandas valitsus Tohisoo ja Kohila mõisatelt maatüki kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks. 1899 juulis pandi kirikule nurgakivi. Ehitati arhitekt V. I. Lunski projekti järgi. Võrreldes teiste Raplamaa õigeusu kirikutega on Angerja kirikus kõige enam vene hinge. Kirik õnnistati 28. jaanuaril 1901.
Kogudus suleti 1950. a ja taasavati 1993. a. Kirik oli väga halvas seisundis (eriti seest), kui kogudus asus kirikut korrastama. Nüüdseks on tehtud ära suur töö, aga tehagi on veel palju.