KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD
(kataloogi on koondatud detailplaneeringud aastast 2000-2018)
Hea kataloogi kasutaja!
Detailplaneeringute materjalid on paigutatud kaustadesse algatamise järjekorras aastate kaupa.
Kaustas DOKUMENDID on planeeringut puudutavad otsused, korraldused, protokollid ja muud digitaalselt meie valduses olevad dokumendid.
Kaustas PLANEERING on joonis(ed) ja viimaste planeeringute juures ka seletuskiri. Juhul kui Teid huvitav joonis on wmf laiendiga, siis soovitan ta kopeerida ja avada oma arvutist, siis saab suurendada-vähendada et tema tekstid jne oleksid loetavad.
Juhul kui Te ei tea Teid huvitava planeeringu algatamise aega ega ka täpset nimetust võib otsinguks kasutada faili DP ASUKOHTADE SKEEM, kus on tähistatud planeeringualad kinnistuplaani taustal (001 03 = lähteseisukohtade number/algatamise aasta).
Detailplaneeringute asukohtade skeem
(kaart on .pdf formaadis)
Allolevas nimekirjas kehtestatud detailplaneeringud alatest aastast 2018
| Urge küla, Rail Baltica Kohila raudteejaam | 30.12.2024 otsusega nr 16 |
Urge küla, Rail Baltica Kohila raudteejaam
Kohila Vallavolikogu 30.12.2024 kehtestas otsusega nr 16 Urge külas, Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu.
Rail Baltica Kohila raudteejaama detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine toob kaasa mitmeid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnamõjusid. Majanduslikult võib see projekt suurendada piirkonna atraktiivsust, luues uusi ärivõimalusi ja töökohti nii ehituse ajal kui ka jaama tegevusperioodil. Sotsiaalselt paranevad piirkonna ühenduvus ja ligipääsetavus, võimaldades elanikel kiiremat ja mugavamat liikumist suuremate keskuste vahel, mis võib tõsta elukvaliteeti ja mõjutada positiivselt piirkonna rahvastikutrende. Kultuuriliselt võib projekt suurendada Kohila tuntust ning soodustada turismi ja kohalike traditsioonide tutvustamist. Samas on oluline säilitada piirkonna ajalooline ja arhitektuurne identiteet.
Looduskeskkonnale avalduvate mõjude osas on raudteejaama detailplaneering kavandatud keskkonnasäästlikult, kuid ehitustööde ajal tuleb tähelepanu pöörata müra, vibratsiooni ja jäätmekäitluse kontrollile. Positiivne mõju keskkonnale võib avalduda keskkonnasõbralikuma transpordiviisi edendamises, mis aitab vähendada autoliiklust ja heitgaase. Jaam on kavandatud energiatõhusaks, toetades keskkonnateadlikkust ja ressursisäästlikkust. Lisaks võib projekt parandada kohalike elamute infrastruktuuri ning tõsta kinnisvara väärtust piirkonnas. Planeeringu elluviimine võib soodustada piirkonna üldist majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kuid kaasnevad muudatused nõuavad hoolikat planeerimist ja kohalikelt elanikelt avatust uuele infrastruktuurile. Kogu planeerimise protsess on olnud läbipaistev ja avalikkust kaasav.
Lõppkokkuvõttes võib Rail Baltica projekt Kohilas olla tugev katalüsaator regionaalse arengu ja rahvusvahelise ühenduvuse suurendamiseks, tingimusel, et planeerimis- ja ehitustegevused viiakse läbi vastutustundlikult.
Detailplaneeringu dokumendid:
RB DP_Kohila Vallavolikogu 30.12.2024 otsus nr 16
RB DP_koostöö ja kooskõlastuste koondtabel
Hageri alevik, Lai tee 2 ja lähiala
Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 korraldusega nr 2-2/184 kehtestati Lai tee 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneering.
Planeeritav ala asub Kohila vallas, Hageri aleviku läänepoolses 11220 Kernu-Kohila tee ja 11240 Tõdva-Hageri tee ristmiku vahetus läheduses. Planeeritav ala koosneb Lai tee 2 maaüksusest ja lähialast. Planeeritava ala kinnistu sihtotstarve on 100% ärimaa ja lähiala transpordimaa 100%. Planeeringuala pindala on ligikaudu 0,2 ha.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule asub planeeritav ala tiheasutusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on osaliselt planeeritav haljasala ja parkmetsa maa – ala on mõeldud avalikuks kasutuseks, kuhu võib ehitada üksikuid spordi ja puhkeehitisi, osaliselt kaubandus-, teenindus ja büroohoonetemaa. Kuivõrd Kohila vallavalitsusel ei ole antud maaüksuse omandamist avalikuks kasutamiseks ette näinud ning sihtotstarbeline ärimaa kinnistu suurus piirab oluliselt eelneva elluviimist, lisaks piirneb vahetult väikeelamute maaga, põhiliselt ühepere-, paaris- ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad asutused, bürood ja keskkonnaohutud ettevõtted, siis eelnevat arvestades ei piira elamu püstitamine üldplaneeringu täpsusastmega määratud juhtotstarbeid tulevikus, ka kõrvalotstarvet, näiteks ärimaa sihtotstarvet (määratake 5% täpsusega) rakendades.
Koostatava üldplaneeringu alusel asub planeeritav ala elamu maa-ala juhtotstarbega alal, kus on lubatud peaotstarbena üksik-, kaksik- või ridaelamud. Kõrvalotstarbena on lubatud piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on mitmekesistada elamu maa-ala. Kõrval otstarvete kavandamisel peab elamu maa-alale arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe ehk elamu maa-ala toimimist.
Planeeringuala on sobiv elamu rajamiseks, kuna asub Hageri alevikus, kus kõik vajalikud teenused on kättesaadavad. Detailplaneeringu realiseerimisel tihendatakse olemasolevat Hageri aleviku elamute rajooni. Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja aidatakse kaasa valla elanike arvu kasvule. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna planeeringuala piirneb 11220 Kernu-Kohila teega. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid.
Lai tee 2 krundile on lubatud ehitada 1 üksikelamu ja 2 abihoonet. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib krundile ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet. Planeeritavate hoonete projektide eskiisid tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsusega.
Planeeringuga ei kavandata „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lõige 1 alusel nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastumist. Tegevusega kaasnevad mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal on eeldatavalt lühiajalised ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu alaga. Sotsiaalne mõju on eeldatavalt positiivne seoses planeeringu piirkonda tekkiva uue üksikelamu ehitamisega, mis vastab tänapäeva nõuetele. Ajutise negatiivse sotsiaalse mõju põhjustab peamiselt ehitusega seotud tegevused. Kultuuriliste mõjude osas on planeeringus lähtutud ajaloolise Hageri aleviku miljööväärtuslikust alast, peatänava piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuurist ning määratud on sobivad arhitektuurilised tingimused.
Detailplaneeringu dokumendid:
Lai tee 2 DP_Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 korraldus nr 2-2/184
Lai tee 2 DP_planeeringuala ja asukohaskeem
Lai tee 2 DP_tehnovõrkude joonis
Lai tee 2 DP_3D illustratiivne joonis
Kohila alev, Tööstuse tn 29a ja lähiala
Kohila Vallavalitsus teatab et 01.04.2024 korraldusega nr 2-2/83 kehtestati Tööstuse tn 29a ja lähiala detailplaneering.
Planeeritav ala asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Kohila alevi põhjaosas Tööstuse tänava äärsel alal. Läänest külgneb planeeritav ala Tööstuse tn 23 elamumaaga ja Tööstuse tn 19a tootmismaaga. Põhjast piirneb ala Tööstuse tn 27a tootmismaaga ja Vetuka tee 3 maatulundusmaaga. Idast piirneb ala reformimata maaga. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4 ha.
Planeeringuga on määratud korterelamute, transpordimaade ja sotsiaalmaa kruntide moodustamine. Planeeringu alal mälestisi, mälestiste kaitsevööndeid ja muid muinsuskaitselisi piiranguid ei ole. Detailplaneeringuga on määratud uusehitisele soovitatavad asukohad, krundi ehitusõigused, ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, tehnovõrgud, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, parkimise põhimõtted ning haljastuse ja heakorra põhimõtted. Planeeringuala kavandamisel on arvestatud lähipiirkonna tundliku miljööga. Kokku on planeeritud 11 krunti - 6 elamumaa krunti, 2 tänavamaa krunti, 2 ühiskondliku kasutusega maa krunti ja üks tootmismaa krunt. Korterelamute krundid on planeeritud vahemikus 1500-5000 m2. Kortermajadele on ette nähtud võimalud ka -1 korruse ehk keldri korruse ehitamist, mis võimaldab antud korrust kasutada potentsiaalse varjumiskoha või varjendina.
Planeeringuga ei kavandata „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lõige 1 alusel nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastumist. Tegevusega kaasnevad mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal on eeldatavalt lühiajalised ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu alaga ning funktsionaalselt seotud tehnovõrkude trassidega. Sotsiaalne mõju on eeldatavalt positiivne soses planeeringu piirkonda kortermaja tüüpi tekkivate kvaliteetsete elamispindade lisandumisega. Ajutise negatiivse sotsiaalse mõjufooni põhjustavad peamiselt ehitusega seotud tegevused. Kultuuriliste mõjude osas on planeeringus lähtutud ajaloolise tööliskvartali iseärasustest ja piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuurist ning määratud on sobivad arhitektuurilised tingimused.
Planeeringuga kavandatud vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu strateegilistele eesmärkidele.
Detailplaneeringu dokumendid:
Tööstuse 29a DP_Kohila Vallavalitsuse 01.04.2024 korraldus nr 2-2/83
Tööstuse 29a DP_situatsiooniskeem
Tööstuse 29a DP_tehnovõrkude joonis
Tööstuse 29a DP_illustreeriv 3D joonis
Pihali küla, Sõerumõisa, Sõõru, Vanakubja, Sõerupargi ja Tammesõõri
Kohila Vallavalitsuse 01.04.2024 korraldusega nr 2-2/79 kehtestati Sõerumõisa, Sõõru, Vanakubja, Sõerupargi ja Tammesõõri detailplaneering.
Planeeringuala asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Pihali külas 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ääres, ala koosneb Sõerumõisa, Sõõru, Sõerupargi, Vanakubja ja Tammesõõri kruntidest. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 18 ha.
Detailplaneeringu põhilahendusena on määratud täiendav Sõõru krundi jagamine (kavandatavad krundid Sõõru ja Tõnni), täpsustatud on kruntide sihtotstarbed, muudetud on kruntide piire (kü Sõerupargi, kü Sõerumõisa, kü Tammesõõri), määratud on hoonestusalad ja ehitusõigus planeeritud kruntidele, määratud on tehnovõrkude ja -rajatiste servituudid ning ligipääsuteede asukohad avalikult kasutatavalt teelt. Uute hoonete projekteerimisel peab arvesse võtma olemasolevate hoonete kujunduslikku olemust ja planeeringut. Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi. Lubatud on kuni kahe korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval- ja abihooned on lubatud ehitada ühe korruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni 7 meetrit. Riigitee poolses servas on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga. Ehitusprojektide eskiisid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila vallavalitsusega.
Planeeringuga ei kavandata „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lõige 1 alusel nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastumist. Tegevusega kaasnevad mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu alaga. Sotsiaalne mõju on eeldatavalt positiivne soses planeeringu piirkonda tekkivate rekreatsiooni ja turismi suunitlusega otstarvete lisandumisega, milles paatakse silmas loodsukeskkonna energeetika võlust ja ilust. Ajutise negatiivse sotsiaalse mõju põhjustab peamiselt ehitusega seotud tegevused. Kultuuriliste mõjude osas on planeeringus lähtutud piirkonnas väljakujunenud heaolu- ja puhkekeskuse asustusstruktuurist ning määratud on sobivad arhitektuurilised tingimused.
Planeeringuga kavandatud vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu strateegilistele eesmärkidele.
Detailplaneeringu dokumendid:
Sõerumõisa, Sõõru jt DP_Kohila Vallavalitsuse 01.04.2024 korraldus nr 2-2/79
Sõerumõisa, Sõõru jt DP_asukohaskeem
Sõerumõisa, Sõõru jt DP_seletuskiri
Sõerumõisa, Sõõru jt DP_põhijoonis
Sõerumõisa, Sõõru jt DP_tehnovõrkude joonis
Sõerumõisa, Sõõru jt DP_illustratiivne 3D joonis
Sutlema küla, Väravatorni tee 11
Kohila Vallavalitsuse 01.04.2024 korraldusega nr 2-2/81 kehtestati Väravatorni tee 11 krundi detailplaneering.
Planeeringuala asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Sutlema külas, Sutlema mõisapargi Väravatorni tee 8 maaüksus ja Sakste maaüksus vahelisele alale. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,17 ha.
Detailplaneeringu põhilahenduses on määratud Väravatorni tee 11 maaüksuse: maatulundusmaa 100% sihtotstarbe muutmine maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10% sihtotstarveteks; hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kuni 1000 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete ehitamiseks (täisehitusprotsent 4,6%), maaüksusele on lubatud 1 üksikelamu ja 5 abihoonet, lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib krundile ehitada 2 kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga abihoonet, väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualused, mänguväljak); päikesepaneelide põhimõtteline asukoht on määratud; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste põhimõtted on määratud; tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõte on määratud ning avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht ning liikluskorralduse põhimõte on määratud – Väravatorni tee 11 maaüksuse kasuks on sõlmitud avalikule teele juurdepääsu servituudi leping Sakste (kü 31701:001:0216) maaüksusega.
Planeeringuga ei kavandata „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lõige 1 alusel nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastumist. Tegevusega kaasnevad mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal on eeldatavalt lühiajalised ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu alaga. Sotsiaalne mõju on eeldatavalt positiivne seoses planeeringu piirkonda tekkiva maa-ala mitmekesistamisele. Ajutise negatiivse sotsiaalse mõju põhjustab peamiselt ehitusega seotud tegevused. Kultuuriliste mõjude osas on planeeringus lähtutud ajaloolise mõisapargi piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuurist ning määratud on sobivad arhitektuurilised tingimused.
Planeeringuga kavandatu vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu strateegilistele eesmärkidele.
Detailplaneeringu dokumendid:
Väravatorni DP_Kohila Vallavalitsuse 01.04.2024 korraldus nr 2-2/81
Väravatorni DP_põhijoonis tehnovõrkudega
Väravatorni DP_illustratiivne 3D joonis
Aespa alevik, Põhjakodu
Kohila Vallavalitsuse 01.04.2024 korraldusega nr 2-2/80 kehtestati Põhjakodu maaüksuse detailplaneering.
Planeeringuala asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Aespa alevikus. Ala piirneb peamiselt elamumaadega (üksikelamud), põhjapoolsest tipust ärimaaga (kaubandushoone). Planeeringuala suuruseks on 1,04 ha.
Planeeringuga on määratud Põhjakodu krundile hoonestusala ja ehitusõigus kaubandustoitlustus- ja/või teenindushoone rajamiseks. Detailplaneeringuga jagatakse ka Põhjakodu puurkaev kaheks krundiks, millest ühele määratakse elamumaa ja teisele transpordimaa sihtotstarve. Elamumaa krundile määratakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks koos hoone toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja juurdepääsu võimaliku asukohaga. Transpordimaa sihtotstarbega krunt liidetakse detailplaneeringu realiseerimise staadiumis Põhjakodu tänav katastriüksusele. Lisaks likvideeritakse ja tamponeeritakse Põhjakodu puurkaev katastriüksusel asuv puurkaev.
Planeeringuga ei kavandata „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lõige 1 alusel nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastumist. Tegevusega kaasnevad mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal on eeldatavalt lühiajalised ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu alaga. Sotsiaalne mõju on eeldatavalt positiivne soses Aespa piirkonda tekkiva konkurentsivõimelise kaubandusotstarbega krundi planeerimisega kui ka planeeringuga funktsionaalselt seotud Põhjakodu tänaval paikneva veetorustiku ülendmisega vee-ettevõttele OÜ Kohila Maja, mis tagab kvaliteetse joogivee kättesaadavuse. Ajutise negatiivse sotsiaalse mõju põhjustab peamiselt ehitusega seotud tegevused. Kultuuriliste mõjude osas on planeeringus lähtutud piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuurist ning määratud on sobivad arhitektuurilised tingimused.
Planeeringuga kavandatu vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu strateegilistele eesmärkidele.
Detailplaneeringu dokumendid:
Põhjakodu DP_Kohila Vallavalitsuse 01.04.2024 korraldus nr 2-2/80
Põhjakodu DP_põhijoonis tehnovõrkudega
Põhjakodu DP_illustratiivne 3D jooonis
Kohila alev, Viljandi mnt 39
Kohila Vallavalitsuse 11.03.2024 korraldusega nr 2-2/63 kehtestati Kohila vallas, Kohila alevis Viljandi mnt 39 krundi detailplaneering.
Kohila Vallavalitsuse 04.04.2022 korraldusega nr 113 algatati Kohila vallas, Kohila alevis, Viljandi mnt 39 maaüksuse detailplaneeringu koostamine.
Planeeritav ala asub Kohila vallas Kohila alevis Tohisoo pargi lõunapoolse serva lääne nurgas. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 3253 m2.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on ärimaa. Kohila valla koostatava üldplaneeringu (algatatud Kohila Vallavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 11) alusel on antud kinnistu juhtotstarvet täpsustatud väikeelamute maa juhtotstarbeks. Peasjalikult seoses kinnistu elamumaa sihtotstarbe ja kehtiva ehitusloa olemasolul (EHR kood 109008869) ning koostatava üldplaneeringu starteegilistele eesmärkidele tuginedes. Väikeelamu maa juhtotstarve on paindlik ka väike-ettevõtluse arendamisel – üüri/rendipinnad. Arengu ja ruumi planeerimisel tiheasustusalal on antud detailplaneeringu alal paiknev varisemisohtlik vare sobilik planeerida ümber, mis tõstaks kogu pargi atraktiivsust ning vähendaks üldilmet kahjustavat visuaalset müra keskkonnas. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu põhilahenduses on määratud Viljandi mnt 39 krundile hoonestusala ja ehitusõigus, sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, tehnovõrkude ja -rajatiste ning ligipääsuteede asukohtada määratlus.
Kohila Vallavalitsuse 08.01.2024 korraldusega nr 2-2/2 võeti vastu ning suunati avalikule väljapanekule Viljandi mnt 39 detailplaneeringu põhilahendus. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.02.2024 – 29.02.2024. Avalikust väljapanekust teavitati Kohila valla ajalehes 01.02.2024, Kohila valla kodulehel 15.01.2024. Kaasatavaid ja koostöötegijaid teavitati 17.01.2024 reg kirjaga nr 7-1/5. Kirjalikke küsimusi, arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kuni 29.02.2024. Avaliku väljapaneku jooksul ei laekunud kirjalikke avaldusi. Võttes arvesse eelnevat ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 136 lõike 2, kohaselt ei ole avaliku arutelu korraldamine nõutav kui detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel ei ole detailplaneeringu kohta esitatud kirjalikke arvamusi. Lähtuvalt eelnevast avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud. Samuti ei esitata planeerimisseaduse § 138 lõike 2 kohaselt detailplaneeringut heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kui detailplaneering on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul ei esitatud detailplaneeringu kohta ühtegi arvamust või kui kõik avalikul väljapanekul esitatud arvamused on arvesse võetud.
Planeeringuga ei kavandata „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lõige 1 alusel nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastumist. Tegevusega kaasnevad mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal on eeldatavalt lühiajalised ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu alaga. Sotsiaalne mõju on eeldatavalt positiivne soses planeeringu piirkonda tekkivate kvaliteetsete elamispindade lisandumisega, varemetes ohtliku hoone asendamisega uue hoonega ja visuaalse häiringu likvideerimisega. Ajutise negatiivse sotsiaalse mõju põhjustab peamiselt ehitusega seotud tegevused. Kultuuriliste mõjude osas on planeeringus lähtutud ajaloolise mõisapargi piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuurist ning määratud on sobivad arhitektuurilised tingimused.
Planeeringuga kavandatud vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu strateegilistele eesmärkidele.
Detailplaneeringu dokumendid:
Viljandi mnt 39 DP_Kohila Vallavalitsuse 11.03.2024 korraldus nr 2-2/63
Viljandi mnt 39 DP_asukohaskeem
Viljandi mnt 39 DP_kontaktvöönd
Viljandi mnt 39 DP_seletuskiri
Viljandi mnt 39 DP_põhijoonis tehnovõrkudega
Viljandi mnt 39 DP_31.08.2023 OÜ Deverde dendroloogiline hinnang
Viljandi mnt 39 DP_menetlusdokumendid
Pihali küla, Anderi ja Sõeru
Kohila Vallavalitsuse 25.09.2023. a korraldusega nr 2-2/260 kehtestati Pihali külas Anderi (kü 31701:001:0541) ja Sõeru (kü 31701:006:0502) kinnistu detailplaneering.
Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21,56 ha.
Lähtuvalt planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru kinnistu detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70%, Anderi kinnistu määratav sihtotstarve on ärimaa 20% ja maatulundusmaa 80%. Kinnistu hoonestusalad, ehitusõigus, tehnovõrgud ja rajatised on määratud. Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt: Sõeru kinnistu pindala 11, 67 ha, hoonestusala pindala 4,3 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3 ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu pindala 9,8 ha, hoonestusala pindala 1,46 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse protsent 1%).
Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi. Lubatud on kuni kahe korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval- ja abihooned on lubatud ehitada ühe korruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni 7 meetrit. Planeeringus on ehituskeeluala laius kinnistu piiridest määratud 10 ja kohati 20 meetrit. Riigitee poolses servas on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Kuivõrd planeeringuala asub rohevõrgustikus ei ole piirete ja aedade ehitamine lubatud, säilitamaks rogevõrgustiku sidusust ja terviklikkust ulukite vabaks liikumiseks. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga. Ehitusprojektide eskiisid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila valla valla-arhitektiga.
Huvitatud isik on kohustatud rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus) vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse detailplaneeringust lähtuva tööprojektina. Valminud trassidele peab koostama teostusjoonised ja taotlema kasutusload.
Planeeringuga kavandatud vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu strateegilistele eesmärkidele, avaldab positiivset sotsiaalset- ja majanduslikku mõju läbi puhketurismi ja rekreatsiooni võimaluste avardamisele looduskeskkonnas. Arvestab rohekoridori nõuetega ning käsitleb leevendusmeetmeid läbi täiendava kõrg- ja madalhaljastuse loomise planeeringualal.
Detailplaneeringu dokumendid:
Kohila Vallavalitsuse 25.09.2023. a korraldus nr 2-2/260
Pukamäe küla, Kasteheina ja Jõemetsa tee 2
Kohila Vallavalitsuse 25. 01. 2023. a korraldusega nr 17 kehtestati Kasteheina ja Jõemetsa tee 2 maa-ala detailplaneering.
Planeeritav ala asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Pukamäe külas, 20107 Lohu-Kohila tee ja Keila jõe vahelisel alal ja koosneb Kasteheina ja Jõemetsa tee 2 kinnistutest ja nende lähialast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2,3 ha.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritaval tiheasustusega alal (planeeritav), mille maakasutuse juhtotstarve on ühepere- ja ridaelamumaa. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu põhilahendusena on määratud avalikult teelt juurdepääs. Elamumaade kinnistuid moodustatakse kümme (10). Lubatud on rajada üks elamuhoone ja üks abihoone. Planeeritavate kinnistute suurused on vahemikus 1878 – 2038 m2, millede maksimaalseks ehitisaluseks pinnaks on 250 m2 , lubatud katuse kalle on 30-450. Maksimaalne korruselisus on 2 ning kõrgus üksikelamul kuni 9 meetrit. Jõemetsa tee 2 kinnistul paiknevale alajaamale ja kavandatavale reoveepumplale määratakse uus tootmismaa kinnistu.
Ühisveevärk ja kanalisatsioon on kavandatud vastavalt Kohila Maja OÜ tehnilistele tingimustele. Sademeveed on kavandatud suunata sademevee magistraaltorustike kaudu lähialas paiknevatesse kraavidesse, mis suubuvad jõkke – ettenähtud on liiva ja õlipüüdurid.
Detailplaneering viiakse ellu kahes etapis,
esimene etapp:
• Detailplaneeringust huvitatud isik korraldab oma kuluga kruntide mõõdistamise iseseisvate katastriüksuste moodustamiseks;
• Tehnovõrkude projekteerimise staadiumis tuleb seada vajalikud servituudid kruntidele Pos 4, 7, 8, 11 ja 12 projekteeritud tehnovõrkudele, mis teenindavad teisi katastriüksuseid tehnovõrgu haldaja kasuks;
• Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed (krunt Pos 9, Pos 10) ja avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised, sh välisvalgustuse või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab alajaama ning elektri madalpingekaablid koos liitumispunktidega ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal;
• Kohila Maja OÜ omandis oleva ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks, projekteerib ja ehitab arendaja välja magistraaltorustiku olemasolevate liitumispunktideni, vastavalt Kohila Maja OÜ tehnilistele tingimustele – ühisveevärgi liitumispunkt Ristiku tänava ja 20107 Lohu-Kohila tee ristmikult ja ühiskanalisatsiooni liitumispunkt Raua tee ja 20107 Lohu-Kohila tee ristmikult. ÜVK projekteerimisel tuleb arvesse võtta lähiala planeeringuid ning dimensioneerimist;
• Rajatakse üksikelamud kruntidele Pos 1 - Pos 8.
teine etapp:
• Arendaja rekonstrueerib omal kulul detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee (krunt Pos 13) ja rajab kruntidele Pos 11 ja Pos 14 vajalikud tehnovõrgud;
• Rajatakse üksikelamud kruntidele Pos 11 ja Pos 14.
Vastavalt sõlmitud halduslepingu nr 7-1/76 punkt 5.3 VALLAVALITSUSEL on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 ja § 131 lõike 6 alusel, kui arendaja ei täida kokkuleppega võetud kohustusi p 3.1 kuni p 3.6, ei taga detailplaneeringuala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringuala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringuala igakordne omanik ei sõlmi VALLAVALITSUSEGA antud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.
Detailplaneeringu on koostanud Hedolink OÜ, töö nr 05-18.
Detailplaneeringu dokumendid:
Kohila Vallavalitsuse 25.01.2023.a korraldus nr 17
K&J2 DP_põhijoonis tehnovõrkudega
K&J2 DP_illustreeriv 3D joonis
Aespa alevik, Viiuli katastriüksus
Kohila Vallavalitsuse 28. 11. 2022. a korraldusega nr 338 kehtestati Viiuli kinnistu detailplaneering.
Planeeritav ala asub Kohila vallas, Aespa aleviku Aespa ringtee transpordimaa äärsel alal. Planeeritav ala koosneb Viiuli katastriüksusest. Planeeritava ala suurus on 10926 m². Planeeritav ala piirneb põhjast ja lõunast elamumaadega, idast Koidiku (katastritunnus 31701:001:0483) maatulundusmaaga ning läänest Aespa ringtee (katastritunnus 31701:001:2516) transpordimaaga.
Detailplaneeringu põhilahendusena on määratud jagada Viiuli maaüksus viieks (5) üksikelamu maa krundiks, mille suurused on vahemikus 1712-2103 m2 ja üheks tee ja tänava maa krundiks suurusega 1851 m2 . Hoonete suurim ehitisealune pind on 300 m2 ning lubatud hoonete arv krundil 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet). Üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus kuni 7,5 m ja abihoonetel kuni 5,0 m ning lubatud katusekalle 15-45 kraadi . Planeeritav sõidutee on tänavavalgustusega, laiuseks on 5,0 m ja lõpeb 14,0 m läbimõõduga ümberpööramiskohaga. Tänavakoridori ja ümberpööramiskoht on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad" nõuetele. Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt 14.04.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.
Viiuli maaüksuse põhjapoolses keskosas asub geodeetiline märk (väline tunnus 39427), millel on 3 meetri laiune kaitsevöönd. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada Maa-ametit (kui tegemist on riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku omavalitsust (kui tegemist on kohaliku geodeetilise võrgu märgiga).
Planeering vastab õigusaktidele. Vastavalt Kohila valla ruumilise arengu eesmärkidele, viiakse ellu olemasoleva tiheasustusalal olevate maaüksuste kasutusele võttmine, parendatakse ala infrastruktuuri ja ümbritsevat keskkonda, negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
Detailplaneeringu dokumendid:
Kohila Vallavalitsuse 28.11.2022. a korraldus nr 338
Viiuli DP_põhijoonis tehnovõrkudega
Viiuli DP_illustreeriv 3D joonis
Viiuli DP_menetlusdokumendid
Masti küla, Pähklimetsa tn 11 ja lähiala
Kohila Vallavolikogu 27. 10. 2022. a otsusega nr 42 kehtestati Kohila vallas, Masti külas Pähklimetsa tn 11 kinnistu ja lähiala detailplaneering.
Planeeritav ala asub Kohila vallas Masti külas Pähklimetsa tänava äärsel alal ning koosneb Pähklimetsa tn 11 (katastritunnus 31701:001:1548) katastriüksusest, Mastimaa (katastritunnus 31701:001:1094) ja Pähklimetsa tänav (katastritunnus 31701:001:0908) katastriüksuste osast. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 3,5 ha.
Kohila valla üldplaneeringu (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusega alal (planeeritav), mille maakasutuse juhtotstarve on ühepere- ja ridaelamumaa. Ehitusõiguse saamiseks peab moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 0,2 ha. Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, sest detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringus määratud elamumaa lubatud minimaalse uue katastriüksuse suuruse nõuet (1500 m2 ).
Detailplaneeringu põhilahendusena on moodustatud 13 (kolmteist) elamumaa kinnistut suurusega 1500-2125 m2. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgiks on kavandada planeeritud elamumaade kinnistutele hooned, mis sobiksid arhitektuurselt ning ehituslikult antud asukohta. Lubatud krundi täisehitusprotsent on maksimaalselt 20%. Kruntidel, mille pindala on 1500…1800 m², on ehitisealuseks pinnaks 300 m², suurematel 350 m². Moodustatakse 1 (üks) transpordimaa kinnistu. Tee maa-ala laiuseks on 11 m, kõvamustkattega (2xE) sõidutee laiuseks on planeeritud 4,6 m. Planeeritud tänava äärde eraldi jalgteed ei rajata. Piirkiiruseks on sobilik kiirus 30 km/h (sarnaselt Masti tänavaga). Määratud on üldkasutatava maa-ala (mänguväljak/puhkeala/parkla jms) asukoht. Ligipääs Mastimaa kinnistule planeeritava rekreatsioonialale on lahendatud kruntide nr.6 ja nr 7 vahele planeeritud 1,5 m laiuselt jalgteelt, jalgteele sobivaks katteks on purustatud kruus või killustiku sõelmed. Detailplaneeringu alal ei paikne märkimisväärsel hulgal kõrghaljastust, suurem puudegrupp on läänepiiriga külgneval alal. Võimalusel see säilitatakse, üldjuhul nähakse ette elamukruntidel uute puude istutamine. Täiendavalt arendaja projekteerib ja ehitab välja Pähklimetsa tänav ja Masti tänav ristmiku ning Pähklimetsa tänav ristmiku pöörde Vahe tänava poole, mille kohustus on fikseeritud kolmepoolse koostöölepinguga nr 7-1/12.
Detailplaneeringu põhilahendus on kooskõlas õigusaktidega ning Kohila valla ruumiliste arengu eesmärkidega.
Detailplaneeringu dokumendid:
Kohila Vallavolikogu 27.10.2022. a otsus nr 42
Pähklimetsa DP_tehnovõrkude joonis
Pähklimetsa DP_illustreeriv 3D joonis
Pähklimetsa DP_menetlusdokumendid
KOHILA ALEV, HAIGRU TN 5
Kohila Vallavolikogu 27. 10. 2022. a otsusega nr 41 kehtestati Kohila vallas, Kohila alevis Haigru tn 5 kinnistu detailplaneering.
Planeeritav ala asub Raplamaal, Kohila vallas, Kohila alevis Keila jõe kalda äärsel alal Sõtka tänavaga (tee nr 3171100) piirneval Haigru tn 5 katastriüksusel (katastritunnus 31701:001:0996, registriosa nr 6365050, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%). Planeeritava ala suurus on 22092 m2.
Kohila valla üldplaneeringu (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeritav ala korterelamute maal. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritavale kinnistule ühiskondlike ehitise maa sihtotstarvet, mistõttu sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu põhilahendusega on kinnistu jagatud funktsionaalselt pooleks. Esimeses pooles ehk kirdeosas on hea juurdepääsetavusega Sõtka tänavalt ligikaudu 6000 m2 suurune parkimisplats 178 sõiduauto parkimiskohaga (sh minimaalselt 3 kohta puuetega inimestele) ning 3 bussi (liinibuss tüüpi) parkimise kohta – parkimise täpsustus selgub projekteerimise käigus. Arvestades parkla suurust on planeeringus määratud kaks põhimõttelist (2) juurdepääsu. Teises pooles ehk edela osas (jõepoolne osa) on soovituslik/orienteeruv ujula- ja jalgpalli sisehalli asukoht, mille ehitusalune pind on 9000 m2 ning mis võimaldab kavandada hoone jõe poole avaneva vaatega. Planeeringuga määratud hoonestusala ulatub kinnistu jõepoolses küljes kinnistupiirini, et jätta võimalus kujundada planeeritav hoone perspektiivse jõepromenaadi ehitusjoone dominandiks.
Parkimisnormatiiv on arvutatud lähtudes maksimaalsest võimalikust suletud brutopinnast 14000 m2. Kui osutub, et sellist brutopinda ehitusprojektiga ei kavandata, tuleb projekteerimise etapis parkimiskohtade arvu täpsustada. Kui projekteerimise etapis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega hoone, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arvu.
Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada hoonestuse, tehnovõrkude ja muude ehitiste asukohtadega ning eelistada linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid puude-, põõsaste ja rohuliike. Ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti koosseisus peab olema erialase pädevusega haljastuse spetsialisti poolt koostatud haljastusprojekt, mis käsitleb nii dekoratiivhaljastust kui ka parkla perimeetrile rajatavat rohepuhvrit.
Huvitatud isik võib, kuid ei ole kohustatud viima detailplaneeringut ellu pärast kehtestamist ühe etapina. Planeeringuga kavandatu on võimalik jagada kahte realiseerimisfaasi: I etapp – jalgpalli sisehall ja II etapp – ujula osa. Vastavalt on võimalik ka ehitusprojekt koostada kas kogu hoonele tervikuna, kogu hoonele tervikuna kahe-etapilise realiseerimisega või esmalt ainult jalgpalli sisehallile hilisema laiendamisega eraldi ehitusprojekti alusel.
Detailplaneeringu põhilahendus on kooskõlas õigusaktidega ning Kohila valla ruumiliste arengu eesmärkidega.
Detailplaneeringu dokumendid:
Kohila Vallavolikogu 27.10.2022. a otsus nr 41
Haigru DP_illustreeriv 3D joonis
VILIVERE KÜLA, PÕHJAPARGI, LÕUNAPARGI KINNISTUTE JA LÄHIALA
Kohila Vallavalitsuse 30. mai 2022. a korraldusega nr 178 kehtestati Põhjapargi, Lõunapargi ja lähiala detailplaneering.
Planeeritav ala asub Raplamaal, Kohila vallas, Vilivere külas Kurtna tee edelaküljel mõlemal pool Kaldaääre teed. Maa-ala läbib olemasolev Kaldaääre tee. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 8,1 ha.
Detailplaneeringu põhilahendusena määratakse: - 20 üksikelamu maa kinnistut ( 7 kinnistut Põhjapargi alal ja 13 kinnistut Lõunapargi alal), hoonestusalad ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused); ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuleohutuskujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; kruntidele pääs ja parkimise põhimõtted; sademevee ja drenaašvee ärajuhtimise võimalused magistraaltorustikesse; vertikaalplaneerimise kohustus; haljastuse ja heakorra põhimõtted; piirete lahendus; servituutide vajadused; muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal; avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade piiritlemine.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on ühepere- ja ridaelamumaa, kus lubatud moodustatava katastriüksuse suurus peab olema vähemalt 2000 m2. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu elluviimine on vastavuses Kohila valla üldplaneeringu arengu strateegiliste eesmärkidega. Looduskeskkonnale kaasnev oluline mõju puudub. Planeeringualal tegevuste korraldamisel peab vältima õigusriivet ja arvestama looduskeskkonna aspekte.
Detailplaneeringu dokumendid:
Kohila Vallavalitsuse 30. mai 2022. a korraldus nr 178
Põhja-Lõunapargi DP_asukohaskeem
Põhja-Lõunapargi DP_seletuskiri
Põhja-Lõunapargi DP_põhijoonis
Põhja-Lõunapargi DP_tehnovõrkude joonis
Põhja-Lõunapargi DP_illustreeriv 3D joonis
Põhja-Lõunapargi DP_menetlusdokumendid
VILIVERE KÜLA, KARULAANE, KARUMÄE KINNISTUD JA LÄHIALA
Kohila Vallavalitsuse 20. detsember 2021. a korraldusega nr 396 kehtestati Karulaane, Karumäe ja lähiala detailplaneering.
Planeeritav ala asub Vilivere küla keskosas Vilivere tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee ülesõidu lähistel ja koosneb Karumäe kinnistu (katastritunnus 31701:001:1680) läänepoolsest osast ja Karulaane kinnistu (katastritunnus 31701:001:0165) lõunapoolsest osast. Juurdepääs kinnistutele on lahendatud Vilivere teelt ja mahasõidud moodustavatele kruntidele toimuvad Karumäe kinnistu edelaküljele planeeritud teeservituudialalt (laius 12 m). Planeeritava alaga külgnevatel maatükkidel ja lähipiirkonnas puuduvad teised koostamisel olevad või kehtestatud detailplaneeringud.
Detailplaneeringu põhilahenduseks on kolme uue elamumaa moodustamine ja ehitusõiguse määramine kolme üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks hoonestatud elamumaa ja hoonestamata maatulundusmaa jagamise teel olemasolevast neljast majapidamisest koosneval asumilaadsel alal üldplaneeringuga ette nähtud väikeelamute ja hajaasustuse alal. Lahendatud on detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste põhimõtete määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ning liikluskorralduse põhimõtted.
Detailplaneering on vastavuses Kohila valla ruumilise arengu eesmärkidega ning ei avalda negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Detailplaneeringu dokumendid:
Kohila Vallavalitsuse 20. detsember 2021. a korraldus nr 396
Karulaane-Karumäe DP_asukohaskeem
Karulaane-Karumäe DP_seletuskiri
Karulaane-Karumäe DP_põhijoonis tehnovõrkudega
Karulaane-Karumäe DP_menetlusdokumendid
URGE, RISTO KINNISTU
Kohila Vallavalitsuse 05. juuli 2021. a korraldusega nr 194 kehtestati Risto kinnistu (katastritunnus 31701:002:1510, sihtotstarve elamumaa 100%, ruumikuju pindala 4180 m2) detailplaneering.
Planeeritav ala asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Urge külas Tiksi tee läänelõigu lõunapoolsel küljel. Planeeritav ala koosneb Risto kinnistust (katastritunnus 31701:002:1510) ja lähialast.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kahe (2) elamumaa moodustamine, hoonestusala ning ehitusõiguse määratlemine olemasoleva kinnistu jagamise teel. Detailplaneeringu lahendusena jaotatakse planeeringuala kaheks (2) elamumaa sihtotstarbega kinnistuks, millele määratakse hoonestusala ning ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks ning detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning ligipääsuteede asukohad. Juurdepääs planeeringualale toimub Tiksi teelt.
Detailplaneeringuga ei kaasne negatiivset mõju looduskeskkonnale, samuti ei muudeta varem planeeritud liikluskorralduse lahendust lähialal. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid ega arvamusi ei laekunud. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla ruumilise planeerimise eesmärkidega ja kehtiva üldplaneeringuga (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86).
Kohila Vallavalitsuse 05. juuli 2021. a korraldus nr 194
Risto DP_3D visualiseeritud joonis
PAHKLA, KINGUMÕISA KINNISTU
Kohila Vallavolikogu 29.06.2021. a otsusega nr 19 kehtestati Kohila vallas Pahkla külas Kingumõisa kinnistu detailplaneering.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Kingumõisa (katastritunnus 31701:001:0544, registriosa nr 1956037, maatulundusmaa 100%, pindala 3.85 ha) kinnistu osa hoonestusala ja ehitusala määramine üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks.
Detailplaneeringu lahendusena määratakse kinnistule parkmetsa maa, haljasala, hoonestusala, ehitusala üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse maakasutuse juhtotstarvet osaliselt elamumaa juhtotstarbeks. Pargi arengu edasiseks suunamiseks sisaldab planeeringulahendus nõuet koostada kogu planeeringuala hõlmav haljastusprojekt.
Dokumentidega on võimalik tutvuda alljärgnevatelt linkidelt:
Kohila Vallavolikogu 29. juuni 2021. a otsus nr 19
Kingumõisa DP_3D visualiseeritud joonis
AESPA, ORAVA TN 11
Kohila Vallavalitsuse 11. jaanuari 2021. a korraldusega nr 8 kehtestati Orava tn 11 (katastritunnus 31704:006:0330) kinnistu detailplaneering.
Planeeritav ala asub Aespa alevikus Orava tänava äärsel alal. Planeeritava ala suurus on 3521 m2.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on väikeelamute maa (põhiliselt ühepere-, paaris- ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda elurajooni teenindavad asutused, bürood ja keskkonnaohutud ettevõtted). Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kahe uue üksikelamumaa moodustamine hoonestamata elamumaa jagamise teel ja ehitusõiguste määramine kahe üksikelamu ehitamiseks. Detailplaneeringu lahendusena moodustatakse olemasolevast Orava tn 11 kinnistust 2 eraldi kinnistut: 2 elamumaa sihtotstarbega kinnistut.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju tegevuse ala ja selle lähiümbruse majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja looduskeskkonnale.
Kohila Vallavalitsuse korraldus nr 8, 11. jaanaur 2021
PIHALI, SÕERU JA VANAKUBJA
Kohila Vallavalitsuse 26. oktoobri 2020 korraldusega nr 221 kehtestati Pihali külas Sõeru ja Vanakubja kinnistute detailplaneering.
Planeeritav ala asub Pihali külas 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ääres. Planeeritav ala koosneb Sõeru ja Vanakubja kinnistutest. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 16,2 ha.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa.
Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0188, elamumaa 50% ja ärimaa 50 %, pindala 6,28 ha) ja Vanakubja katastriüksuste (katastritunnus 31701:006:0511; sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, pindala 9,9 ha) täiendav kruntimine, maaüksuste sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja – rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine spordiväljakute ja majutushoonete rajamiseks.
Detailplaneeringu lahendusena moodustatakse olemasolevatest Sõeru ja Vanakubja kinnistutest 6 eraldi kinnistut: 3 elamumaa, 2 ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70 % ning 1 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju tegevuse ala ja selle lähiümbruse majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja looduskeskkonnale.
AESPA, OTSA-OJANURME
Kohila vallavalitsuse 30. märtsi 2020 korraldusega nr 69 kehtestati Aespa alevikus Otsa-Ojanurme kinnistu detailplaneering.
Planeeritav ala asub Aespa alevikus Ojanurme ja Viljaku tänava äärsel alal.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86) asub planeeritav maa-ala tiheasutusega alal, mille juhtiv juhtotstarve üldplaneeringu järgi on haljasala ja parkmetsa maa. Otsa-Ojanurme kinnistu detailplaneering on osaliselt vastuolus valla üldplaneeringuga, kuid ei muuda üldplaneeringu põhilahendust.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Otsa-Ojanurme kinnistu (katastritunnus: 31701:001:0510; maatulundusmaa 100%; pindala 23648 m2; registriosa nr 1042737) kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine ning detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.
Detailplaneeringu lahendusena jaotatakse planeeringuala 7 elamumaa ja 1 ühiskondliku sihtotstarbega krundiks. Detailplaneeringuga määratakse elamumaadele hoonestusalad ja ehitusõigused üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.
Kohila Vallavalitsuse korraldus nr 69, 30. märts 2020
VILIVERE, KULLAMETSA
Kohila Vallavolikogu 26. november 2019 otsusega nr 48 kehtestati Vilivere külas Kullametsa kinnistu detailplaneering.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse andmine ühepereelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud elamuehituse reservmaale. Planeeritava ala suurus on 10045 m2.
Planeeritav ala külgneb põhjast Karina elamumaaga, läänest Vilivere tee transpordimaaga, lõunast Salu elamumaaga ning idast Keila jõega.
Kohila valla üldplaneeringu (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86) kohaselt on vastavalt üldplaneeringu ajal kehtinud ranna ja kalda kaitse seadusele (kehtis kuni 31.12.2006) ehituskeeluvööndi ulatuseks üle 25 ruutkilomeetri suurusega valgalaga jõel 50 m arvestatuna tavaliselt veepiirist. Kehtiva LKS § 38 lg 2 kohaselt kaldametsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini, mis on Keila jõel LKS § 37 lg 1 p 2 kohaselt 100 m. Tulenevalt asjaolust, et Kullametsa katastriüksusel kasvab metsaseaduse § 3 lg 2 p 2 vastav mets, laieneb LKS § 38 lg 2 alusel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini ja katastriüksus asub täies ulatuses Keila jõe ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 alusel on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud § 38 lg 4 ja 5 toodud erandite puhul. Kavandatav hoonete rajamine ehituskeeluvööndisse ei kuulu LKS § 38 lg 4 ja lg 5 nimetatud erandite alla.
LKS § 40 lg 1 kohaselt tuleb ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtuda reljeefist, kinnisasjade piiridest ja väljakujunenud asustusest.
Lõpliku otsuse ehituskeeluala vähendamiseks teeb Keskkonnaamet Kohila Vallavolikogu poolt vastu võetud detailplaneeringu alusel.
Detailplaneering võeti vastu Kohila Vallavolikogu 29. jaanuar 2019 otsusega nr 4. 11. veebruar esitas Kohila Vallavalitsus Keskkonnaametile kirjaga nr 7-6.3/284 ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse, millele vastas Keskkonnaamet 02. juuli 2019 kirjaga nr 7-9/19/2409-6, andes teada nõusolekust ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju tegevuse ala ja selle lähiümbruse majandus-, sotsiaal-, kultuuri ning looduskeskkonnale.
Kohila Vallavolikogu otsus nr 48, 26 november 2019
AANDU, VIIGI
Kohila Vallavolikogu 25.september 2018. a otsusega nr 29 kehtestati Aandu külas Viigi kinnistu osa detailplaneering.
Planeeritav ala asub Kohila alajaamast lõunas, Tallinna-Lelle-Pärnu raudtee lääneküljel ning Vabaduse tn 29c, 29b, 29a, 29, 27 ja 25 elamukruntide tagaküljel.
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86; edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on looduslik haljasmaa, kus võivad asuda üksikud paikkonda sobivad elu-, ühiskondlikud- ja tootmishooned. Detailplaneeringu algatamine sisaldas üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Kohila valla üldplaneeringut planeeritava maa-ala juhtotstarbe osas. Loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alale kavandatakse 17 elamumaa sihtotstarbega krunti, sh üks krunt, millele on antud võimalus rajada rida- või korterelamud. Lisaks kolm krunti, mis on võimalik perspektiivis liita Vabaduse tn äärsete elamumaa katastriüksustega. Samuti on kavandatud 2 transpordimaa krunti pos 17 ja 20, mis on ette nähtud avalikult kasutatava teena. Elamuala planeerimine on kooskõlas koostatava maakonnaplaneeringuga, mille alusel on antud piirkond kavandatud linnalise asustusega alaks.
Kõik detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad detailplaneeringute kataloogis: DP 2007 / 013 07 Aandu Viigi
PUKAMÄE, AANDU TEE ÄÄRNE KVARTAL
Kohila Vallavolikogu 29. mai 2018. a otsusega nr 17 kehtestati Pukamäe külas Aandu tee äärse kvartali detailplaneering.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on reformimata riigimaale katastriüksuste moodustamine ja sihtostarvete määramine.
Planeeritav ala asub Kohila vallas Pukamäe külas 20107 Lohu-Kohila tee, 20127 Aandu tee ja Tallinn-Lelle-Pärnu raudtee vahelisel alal. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 18,7 ha.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jaotatakse planeeritav ala neljaks krundiks, kaheks transpordimaaks (Pos 1 suurusega 28019 m2 ja Pos 4 suurusega 2106 m2), ühiskondlike ehitiste maaks (Pos 2 suurusega 31696 m2) ja üldkasutavaks maaks (Pos 3 suurusega 125350 m2).
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20. juuli 2006 otsusega nr 86) asub planeeritav ala tiheasustusega ala, mille maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa, üldkasutatava hoone maa ning kaitsehaljastuse maa raudteeäärsel alal. Tegemist on osaliselt valla üldplaneeringut muutva ja täpsustava detailplaneeringuga.