Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta- või kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid. 

NB!

Alates 1. novembrist 2024 veab Kohila vallast olmejäätmeid ära korraldatud jäätmeveo riigihanke võitnud AS Eesti Keskkonnateenused. Sama ettevõte korraldab jäätmete käitlemist ka Kohila jäätmejaamas.

Aadress: Artelli 15, Tallinn

Telefon: 640 0800

e-post: tallinn@keskkonnateenused.ee

Koduleht: www.keskkonnateenused.ee

Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:

• kodumajapidamises tekkivad segaolmejäätmed ehk prügi
• biolagunevad toidujäätmed ehk köögi- ja sööklajäätmed
• biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (tiheasustusaladel)
• suurjäätmed
• segapakendid (tiheasustusaladel)
• klaaspakendid (tiheasustusaladel)
• suurjäätmed
• paber ja kartong

 

Rohkem infot leiab Kohila valla jäätmehoolduseeskirjast (https://www.riigiteataja.ee/akt/411042024004 )

Hinnakiri ja lisateenused alates 01.11.2024 

Jäätmevedaja saadab kõigile jäätmevaldajatele posti või e-postiga tutvumiseks ja allkirjastamiseks uued jäätmeveolepingud ning infomaterjalid.

Jäätmete äraveo sagedus ja aeg (graafik) määratakse vedaja ning jäätmevaldaja vahel sõlmitava lepinguga.

Klienditeeninduses on võimalik sõlmida jäätmevedajaga lepinguid paberkandjal. Vajadusel saab tellida paberkandjal lepingu elukoha aadressile (vajalik postkasti olemasolu).

Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveo mõistes on jäätmevaldajaks olla ka korteriühistu või aiandusühistu.

Kohila valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveo piirkonna. Liitumine ja jäätmete üleandmine on kogu veopiirkonnas olevatele jäätmevaldajatele kohustuslik.

Jäätmeveo piirkonna jagamise (tiheasustus, hajaasustus) aluseks on Kohila valla üldplaneering.

 

Veosagedus

Jäätmeliik	Jäätmevaldaja	Minimaalne veosagedus
Segaolmejäätmed	kõik jäätmevaldajad	-tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; -hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; -süvamahuti kasutamisel vähemalt üks kord nelja nädala jooksul
Biolagunevad toidujäätmed	Jäätmevaldajad, kes ei komposti või ei saa kompostida toidujäätmeid oma krundil	-hajaasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; -tiheasustusalal vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed	teenust pakutakse tiheasustusalal	veoteenus tuleb jäätmevedajalt tellida. Äravedu toimub alates 01.aprillist kuni 30.novembrini.
Paber ja kartong	-tuleb koguda liigiti ja anda üle kõigil kinnistutel, kus on enam kui kolm leibkonda; -ettevõttel ja asutusel, kelle tegevuse käigus tekib paberit või kartongi (sõltumata kogusest)	vähemalt üks kord nelja nädala jooksul
Segapakendid	teenust pakutakse tiheasustusalal	veoteenus tuleb jäätmevedajalt tellida. Veosagudus vähemalt üks kord nelja nädala jooksul
Klaaspakendid	teenust pakutakse tiheasustusalal	veoteenus tuleb jäätmevedajalt tellida. Veosagudus vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
Suurjäätmed (näit. mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad, kraanikauss jms)	kõik jäätmevaldajad	veoteenus tuleb jäätmevedajalt tellida

 

Äraantavad haljastujäätmed peavad olema pakitud pealt suletud ja kergesti teisaldatavasse läbipaistvatesse kilekottidesse ning sisaldama üksnes haljastujäätmeid. Kilekotid tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud asukohta (näiteks olmejäätmete konteinerite vahetusse lähedusse). Koti suurus on maksimaalselt 200 l, kaaluga kuni 20 kg ja täituvus sellisel määral, et kotti oleks võimalik purunemata jäätmeveokisse tõsta. Juhul kui haljastujäätmete mahuti (kott) sisaldab visuaalsel hinnangul sobimatuid jäätmeid (sh esemeid), võib jäätmevedaja jätta jäätmekoti ära viimata või küsida teenustasu nagu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete äravedamise eest.

Klaaspakendite ja biolagunevate toidujäätmete üleandmiseks jäätmevedajale on lubatud kasutada ainult nõuetele vastavaid konteinereid (kilekott ei ole lubatud).

Jäätmemahutid, mis tuuakse äraveopäevaks oma krundist väljaspoole, peab olema varustatud jäätmevaldaja (jäätmete omaniku) aadressiga.

Kohila valla territooriumil on lubatud jäätmemahuti ühine kasutamine. Mahuti ühise kasutamise avaldus tuleb esitada Kohila vallavalitsusele. Jäätmemahuti ühise kasutamise avalduse vormi (näidise) leiate Kohila valla kodulehelt.

Korraldatud jäätmeveost erandkorras ja ajutiselt vabastamine

Vallavalitsus võib jäätmevaldaja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel vabastada erandkorras tähtajaliselt (kuni korraldatud jäätmeveo perioodi lõpuni) korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, kui on täidetud vähemalt üks alljärgnev tingimus:

1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised ning kinnisasja kasutatakse vaid hooldamise eesmärgil;

2) jäätmevaldaja kinnisasjal ei toimu elu- ja äritegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid;

3) jäätmevaldaja kinnisasjal toimuvad ehitusteatise või -loa alusel ehitustööd, mille teostamise ajal on ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumine ja nõuetekohane üleandmine tagatud ning muud tegevust kinnistul ei toimu. Tegevuse lõppemisel esitatakse vallavalitsusele ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmist tõendavad jäätmeõiendid;

4) jäätmevaldaja tõendab, et kinnistul puudub elektri- ja/või veeteenuse (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistute puhul) kasutamine mahus, mis tõendab ja kinnitab kinnistu kasutamist vaid eelnimetatud eelmärkidel.

Allkirjastatud avaldus tuleb saata Kohila vallavalitsusele e-posti teel vallavalitsus@kohila.ee või aadressil Vabaduse tn 1, Kohila alev, Rapla maakond.

Vabastuse saanud jäätmevaldaja peab esitama järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelmise aasta vabastatud perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole vabastatud perioodil kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita tähtajaks (20. jaanuariks) kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt erandkorras jäätmevabastus lõpetada, kui:

1) jäätmevaldaja on esitanud erandkorras jäätmevabastuse saamiseks valeandmeid;

2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi;

3) erandkorras jäätmevabastuse saamise tinginud asjaolud on ära langenud;

4) jäätmevaldaja ei ole esitanud õigeaegselt jäätmeseaduses nimetatud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.

Vallavalitsus võib peatada korraldatud jäätmeveo jäätmevaldaja kinnistule erandkorras või ajutiselt alljärgnevatel tingimustel:

1) jäätmevaldaja esitab vastavasisulise avalduse vallavalitsusele vähemalt 30 kalendripäeva enne korraldatud jäätmeveo peatamist;

2) jäätmevaldaja on valmis tõendama, et kinnistut kasutatakse vaid perioodiliselt, näiteks elektritarbimisteatisega, lähinaabrite kirjaliku kinnitusega või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud aladel veekasutuse teatisega.

3) vallavalitsus on veendunud, et jäätmeveoga mittehõlmatud perioodil kinnistul ei elata ega kasutata seda.

Suvilana kasutusel olevatel kinnistutele antakse jäätmevaldaja avalduse alusel jäätmeveost vabastus talviseks perioodiks, so 1. novembrist kuni 30. aprillini.

 

Korraldatud jäätmeveost erandkorrast vabastamise taotlus

Kinnituskiri jäätmeveo vabastuse pikendamise kohta (UUS!) 

 

Täidetud ja allkirjastatud taotlus edastada, soovitavalt elektrooniliselt, vallavalitsusele.