Vaata filmi

Valla üldandmed

Kohila vald on Raplamaa põhjapoolseim. Naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla.

Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km²), mille ulatus põhja-lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km.

Valla asukoht on soodne – Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja-lõunasuunalist magistraali: Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Rapla-Viljandi/Pärnu raudtee. Lääne-idasuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu-Urge-Vaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud.

Loodus

Looduslikult kuulub Kohila vald Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeef on enamjaolt tasane vaheldudes laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed küünivad harva üle 10 meetri. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 55-75 m vahele.

Mulla künnikiht on väikese tüsedusega ja kohati ulatub paas otse maapinnale. Väga ulatuslikult esineb vallas karsti ja mitmed karstialad on looduses hästi jälgitavad (Aandu, Hageri jt). Karstunud aladele iseloomulikult on suurem osa valla territooriumi põhjavetest halvasti kaitstud. Valla lääneosa veereservuaariks on Rabivere raba. Viimase ühel osal toimub ka turba tööstuslik tootmine.

Kagu-loodesuunalisena läbib valda Keila jõgi olles kõrge ajaloolis-kultuurilise väärtusega jõemaastiku teljeks. Vald on omapäraseks veelahkmeks – siit saavad alguse Soome lahe vesikonna jõed Maidla ja Vasalemma, valla idaosas voolab Tallinna veehaardesse kuuluv Pirita lisajõgi Angerja oja. Valla kaguosast saab alguse aga Väinamere vesikonda kuuluv Kasari (alguses ka Teenuseks nimetatud) jõgi.

Valla territooriumist on metsaga kaetud umbes 44%, kusjuures valitsevateks liikideks on kuusk ja mänd. Korvamatut kahju tegi meie metsade kvaliteedile kurikuulus 1967. a augustitorm. Tähelepanu väärivad meie haruldased paepealsed loometsad.

Ajalugu

Kohila valla tänased alad on olnud meie esivanemate elupaigaks juba mitu tuhat aastat. Arheoloogid räägivad, et neoliitikumi lõpu ja pronksiaja (II aastatuhat – I aastatuhat e.m.a) karjakasvatajate jälgi on teada Kohilast ja Hageri kiriku juurest. Valla territooriumil esineb rikkalikult esiajast pärit muistiseid.

Esimene kirjalik märge pärineb 1216. aastast Lohu küla kohta (villa magna Lone) Läti Henriku kroonikast seoses muistse vabadusvõitlusega ristisõdijate vastu Loone linnuse juures. Hilisem ajalugu mäletab meid vägevate võõrastena valitsemas taanlasi, ordumehi, rootslasi, venelasi. Harjulaste kange meele võitluses vihatud võõraste vastu märgib ära juba kroonik Henrik, mis viis talumehed osa võtma ka mõisnike ja mõisate vastu suunatud suurest talurahvamässust 1905. aastal. Tänaseni on säilinud Tohisoo, Kohila, Lohu ja Rabivere mõisakompleksid, aga ka Angerja vasallilinnuse varemed.

Esimene Hageri kirik ehitati 1221. aastal taani misjonäride poolt. Sellesse aega jääb ka kümne küla esmamainimine (lisaks Lohule) 1241.aastal koostatud Taani hindamisraamatus. Praegune kirik õnnistati 1892. aastal.
Tänane valla territoorium on olnud pikkade sajandite jooksul vana Hageri kirikukihelkonna tuumikuks. Kihelkonnad lõpetati 1926. aastal.

Esimene teade Hageri koolide kohta pärineb 1696. aastast. Erakordsena tuleb mainida kiriku lähistele kujunenud Hageri alevikku kirikuõpetaja K. Thomsoni eestvedamisel rajatud erakooli avamist 1909. a jaanuaris, mis oli ainus tollasel Harjumaal, kus sai selleaegsetes karmides venestamise tingimustes õppide emakeeles.

Kuni 1950. aastani kuulus valla territoorium Harjumaa koosseisu, sealt Rapla rajooni, 1990. aastast Rapla maakonda.

Tänapäev

Kohila piirkonna elanike põhitegevus on pikkade sajandite jooksul olnud maaharimine ja loomakasvatus.
Puupapivabriku rajamine 19. sajandi lõpuaastail ja eriti raudtee käikuandmine 1901. aastal panid aluse Kohila alevi tormilisele arengule olles tänaseks kasvanud linlikuks vallakeskuseks 3549 elanikuga (01.01.09).
Kohilale annavad näo gümnaasium, uus spordihoone, koolituskeskus, raamatukogu jm. Tööstusliku järjepidevuse aluseks on masinatööstus, paberi- ja nahkgalanteriitoodete valmistamine, õmblusettevõtted jm. 2006. aastal alustatakse vineeri tootmisega ja tööd alustab pesumaja.
Valla teistes piirkondades on mitmeid puiduga tegelevaid ettevõtteid, majatehas Hageris, Salutaguse pärmivabrik, masinaehitus Prillimäel jne.

Vallas on kaks alevikku - vana kihelkonnakeskus Hageri ja nõukogudeaegse karusloomakasvanduse asulana kujunenud Prillimäe ning 21 küla.
Loetleme siin need: Aandu, Adila, Aespa, Angerja, Hageri, Kadaka, Lohu, Loone, Lümandu, Masti, Mälivere, Pahkla, Pihali, Pukamäe, Põikma, Rabivere, Rootsi, Salutaguse, Sutlema, Urge, Vilivere. Eraldi peab nimetama kasvava alalise elanikkonnaga aiandusühistute piirkondi Aespa ja Vilivere küla piirides valla põhjaosas.
Oluliselt on kasvanud elanike aktiivsus külaelu korraldamisel.
Kohila valla elanike registris oli 1. jaanuaril 2009. a 6969elanikku. See arv näitab kasvutendentsi. Üha rohkem on inimesi, kes oma kodu soovivad rajada meie valda.

2002. aasta 24. oktoobrist moodustab kogu Kohila piirkond ühe haldusüksuse – Kohila valla.

Kohila vallal on oma sümboolika - vapp ja lipp (kinnitatud 27. aprillil 1995. aastal).