Mõis on rajatud 17. saj keskel, rüütlimõis (Tois).

Peale Põhjasõda 1720-ndatel ehitatud puidust ühekordne mantelkorstnate ja sammasportikusega mõisa elumaja asus praegusest jõe pool ja temast on säilinud keldrid. Mõisa peahoone põletati 1905. a revolutsiooniliste sündmuste käigus.

Praegune historitsistlik peahoone valmis 1910-ndatel aastatel. 1923. aasta 1. oktoobrist avati siin kool, 1938. a lisati koolihoonena kasutatud fassaadiosale teine korrus. Koolitundide andmine lõpetati 1960-ndatel aastatel.
On teada, et 1853. a kuivendati mõisas Eestis teisena Vaida mõisa järel savitorudrenaažiga 4 tallinna vakamaad ehk umbes 0,7 ha maad. Samal 1853. aastal oli Tohisoo mõis Hageri kihelkonna tänasel maakonnaalal ainuke, kus rakendati raharenti ja sedagi vaid 2 talus 23-st.

Mõisa (ja üldse baltisakslaste) elu on kirjeldatud Carl Mothanderi raamatus “Parunid, eestlased ja enamlased”.

Praegu töötab hoones Kohila Koolituskeskus.

Mõisaparki on rajatud rahvusvaheliselt tuntud keraamikaahi.

Tohisoo mõis asub Kohila alevi lõunapiiril Rapla suunas.

vt lisaks http://www.tohisoo.edu.ee ning MTÜ Tohisoo mõis