Lugu Hagerist alustatakse tavaliselt muistendiga:
Algul ei leitud kiriku jaoks seda päris õiget paika: kõik päeval tehtu lõhuti öösel ära. Siis rakendati härjad vankri ette ja lasti omatahtsi minema. Need jõudsid ühe h a g e r i k u juurde ja hakkasid seal isukalt heina sööma. Sinna saigi kirik paika.

Hageri asub Rapla maakonna põhjaosas Kohila vallas, Tallinnast lõuna suunas u 35 km kaugusel. Hageri alevik ja selle ümbrus on huviväärne ajaloo, looduse ja tänapäeva poolest.

12.-13. sajandil kuulus kogu Kohila piirkond muistsesse Harju maakonda. Tervet hulka siinseid külasid, s.h Hagerit on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus (aastast 1241).

Hageri kirik (vt ka Hageri kirik) oli muistse suure kirikukihelkonna südameks, mille juurde kujunes hiljem alevik.

Kiriku kõrval on kogudusehoone - endine köstrimaja, mis on ehitatud pärast kolme eelmise puithoone põlemist juba kivist 1792. aastal.

Esimene teade Hageri koolide kohta pärineb aastast 1696, pideva koolihariduse alguseks on aga aasta 1735. Tähelepanuväärne on, et 1909. a jaanuaris alustati uues Hageri Haridusseltsi koolihoones (praeguseks hävinud) ainukesena tollasel Harjumaal õppetööd eesti keeles.

Vanadest hoonetest on väga huvitav 1812. aastal ehitatud ja tänaseni kasutuses olev vennastekoguduse palvemaja.

Huvipakkuv on ka Hageri apteegihoone, kus paikneb Hageri muuseum (vt ka Hageri muuseum).

Hageri rahvamaja ehitati 1933, sai aga 2001. aastal kaasaegse juurdeehituse, kus töötavad Kohila Gümnaasiumi Hageri klassid. Rahvamaja pargis (mida kurikuulus 1967. a torm armutult rüüstas) peetakse suviti rahvarohkeid pidusid. Siin on ka suur külakiik.

Kirikust 350 m lõuna pool Rabiveresse viiva tee ääres on 51 väikese lohuga Hiiekivi, mis 1905. a sündmustega seoses sai veel teise nime - Verekivi.

Paljudest ümbruskonnas olnud mõisahoonetest on säilinud Kohila, Tohisoo, Lohu mõisad Kohila alevis ja selle lähedal ning Rabivere (Hagerist 5 km lõuna suunas) rüütlimõisa peahoone (esimesed teated 1417. a).

Hagerist umbes 1,5 km põhja suunas leiame Sutlema mõisa uhke väravatorni (osaliselt restaureeritud), mis on üks vähestest Eestimaa mõisate väravaehitistest.

Hageri kalmistul (kirikust 0,5 km Sutlema poole põhja suunas) pakub huvi kabel, mõisnike ja nende pereliikmete matuseplatsid ning hauaplatsid kujur Anton Starkopfi töödega. Lahkunuid on maetud ka kiriku kõrvale (rõngasristid).

Tähelepanuväärne on otse alevikus asuv Hageri karstiala nn Urge auk – karsti langatuslehter, mis suurvee ajal moodustab väikese ajutise järve, kust saab alguse maa-alune jõgi, muidu näeb aga välja suure tühja rohtunud kausi moodi.

Lähikonnas on huvipakkuvad veel Rabivere raba ning paljud loodus- ja muinsuskaitseobjektid.

Meie kandist on pärit arvukalt huvitavaid ja tuntud isikuid.

Hageris on tugev luterlik kogudus, haridusselts ja külaliikumine. Töötavad rahvamaja, raamatukogu ja muuseum, on sidekontor ja kaks kauplust. Kohila vald on uhke Hageri uue 2001. aastal avatud vanurite hooldekodu üle, mis asub otse kiriku kõrval.

Hageri on arvatud maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike nimekirja.

Siia võib jõuda iga nelja põhiilmakaare suunalt jalgsi, jalgrattaga või autoga.
Mööda Viljandi maanteed (nii Tallinna kui Rapla suunalt) sõitke Kohilasse ja sealt u 6 km lääne suunas.
Kui teile sobib Pärnu maantee, siis nii põhjast kui lõunast tulles peate jõudma Kernu, kus teeviit näitab ida suunas 11 km Hagerisse.
Veel võite põhja poolt kohale tulla ka Sakust Kiisa kaudu või lõuna poolt Kodila-Rabivere kaudu.

TERE TULEMAST !