Põhjavee, karsti ja haruldaste taimede kaitset silmas pidades tegi MTÜ Tuhala Looduskeskus 2010 aasta veebruaris Keskkonnaministeeriumile ettepaneku riiklikul tasemel Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Sama ettepanekut toetas Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. (Mats Kanguri foto: Kaunis kuldking-Euroopa suurima õiega orhidee Nabala karstialal)

Põhjalikud taimeuuringud Nabala karstialal jätkuvad ka 2012 aastal.
2010 aasta lõpuks valmis teadlaste osavõtul Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uuringute lähteülesanne 450 km2 ala, mis ongi Nabala karstialale planeeritavate lubjakivikarjääride oletatav mõjuala. Need uuringud nägid ette põhjavee digitaalse modelleerimise kaksikpoorsuse tingimustes mida Eestis varem tehtud pole.
Kohila, Kose, Kiili ja Saku valla alla kuuluval Nabala karstialal tahetakse avada 2200 ha suurune lubjakivimaardla, mille tagavara ehitusmaavarade arengukava järgi on üle poole miljardi m3 ja seda jätkuks (enne 2008 a. tootmismahte arvestades) rohkem kui 250 aastaks. 2008.a. seisuga on Harjumaal kaevandamise tarvis ehituslubjakivi aktiivvarudena arvel ilma Nabala maardlata 97 aastaks, seega pole Harjumaal mingisugust lubjakivi defitsiiti. Sellest targu vaikitakse, sest igal arendajal pole veel oma lubjakivikarjääri. Maavarade 2009 ja 2010 a. koondbilansi järgi vähenes Harjumaal ehituslubjakivi kaevandamise maht kahe aastaga võrreldes 2004 – 2008 aastaga 36 %. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus avada Nabala karstialal lubjakivimaardla,  mille varud on 100% põhjavee all ja kaevandamistehnoloogia puudub. Hävimisohtu võivad sattuda nelja valla elanike kodukaevud, Tuhala Nõiakaevust rääkimata.
Valminud on Nabala lubjakivimaardla kolme planeeritava karjääri KMH-de aruanded kus Nabala karstiala on teadlikult maha vaikitud. Ja kogu infot maardla avamise mõjust keskkonnale need KMH-d ei sisalda. Kirdalu maa-aluse jõe tuvastamiseks kutsusid arendajad ise kohale Soome teadlsed georadarmõõtmisi tegema. Tulemused osutusid aga nii tõeseks, et eksperthinnang on keskkonnaministeeriumi kodulehel seniajani Eesti keelde tõlkimata.

Lutsa maa-aluse jõe kulgemisjoone kindlakstegemiseks loobuti Soome teadlaste georadarmõõtmistest. Eestis kasutatava georadari antenn näitas vaid kuni 5 m sügavusele ega tuvastanud isegi mitte Tuhala maa-aluse jõe olemasolu. Mõlemal juhul teatati seejärel avalikel aruteludel rahvale, et georadariga Nabalas karsti ei avastatud! Nelja valla rahvas ei usu,et selliste KMH-de tulemusena Keskkonnaministeerium Ülemiste järve vesikonnas asuvale Nabala karstialale ühtki kaeveluba saaks anda.

Seoses Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega otsustas keskkonnaministeerium 8 juunil 2011 a. peatada Nabala lubjakivimaardlasse taotletud kaevandamislubade menetlused. 22 juunil Tallinna Halduskohus rahuldas AS Kiirkanduri kaebuse ja tühistas Kohila Vallavolikogu määruse Pahkla maastikukaitseala moodustamise kohta. 8 juulil kaebas OÜ Paekivitoodete Tehas keskkonnaministeeriumi kohtusse nõudes käskkirja tühistamist millega peatati Nabala kaevandamislubade menetlemine. Antud kaebuse võttis Tallinna Halduskohus 1 septembril menetlusse. 2 detsembril ei võtnud Keskkonnaministeerium Tammiku karjääri KMH aruannet menetlusse ja tagastas selle OÜ Paekivitoodete Tehasele. 16 jaanuaril 2012 aastal võttis Tallinna Halduskohus menetlusse AS Riverito kaebuse mis nõuab Keskkonnaministeeriumi käskkirja tühistamist millega peatati Nabala karstialal kaevandamislubade menetlemine. Nii OÜ Paekivitoodete Tehase kui AS Riverito kaebuse menetlemisel on Tallinna Halduskohus kaasanud kolmanda isikuna MTÜ Tuhala Looduskeskuse.
Üldsusele jääb kohati mulje nagu oleksid vaidlused Nabala karstialal kaevandamise üle vaibumas. Tegemist on aga näilise vaikusega. Täpsemalt kodulehel www.tuhalanoiakaevuleappi.com rubriigis:”loe veel” kus Nabala kronoloogiat aeg-ajalt täiendatakse. Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitseks on kogutud üle 64000 hääle  109 riigist.


Ants Talioja
Tuhala Looduskeskus