|
Viimastel aastatel on meedias üsna tihti juttu olnud Nabala karstialast, Tuhala Nõiakaevust ja kaevandusfirmade plaanidest suur osa Harju- ja Raplamaast üles kaevata. 2010. aasta kevadel kohtusid Kiili vallavalitsuse eestvõttel Kiili, Kohila, Kose ja Saku vallavanemad, et alustada ühist tegevust plaanitavate lubjakivi karjääride rajamise vastu.
Kohtumise tulemusel saadeti ühine pöördumine peaministrile, kus avaldati tõsist muret sellise suures mahus looduse rikkumise pärast ning paluti kaaluda kogu ala kaitse alla võtmist. Otsustati alustada koostööd ka kodanikeühendustega, kes seni olid oma nõudmistega tihtipeale üksi jäetud. Peaminister kirjutas muu hulgas oma vastuses, et „seni, kuni mina olen peaminister, Nabala karstiala ei kahjustata“.Tänaseks on tehtud suur töö karstiala põhjalikuks uurimiseks ja peatselt on oodata ka uuringute käivitamist. Kuidas selleni aga jõuti?
Alustame siinkohal ülevaate andmist nendest otsustest ja tegudest, mis on viinud meid tänase olukorrani, kus kaevandusfirmade ja kohalike elanike vastasseis on muutunud kriitiliseks.
Suur tänu siinkohal Salme Väljatagale, kes on pikki aastaid silma peal hoidnud kogu protsessil ja üles tähendanud kõik olulisemad sündmused.
Loodan, et selline põhjalik ülevaade annab hoogu meie õiglasele võitlusele oma kodukandi looduse ja karstiala säilimise nimel.
Tarmo Vaik
“Narri loodust üks kord,
ta narrib sind üheksa korda vastu!”
Nabala lubjakivimaardla kronoloogia
1967. aastal korraldati katastroof, kui Angerja jõgi pandi teistpidi voolama. Varem läbi Nabala karstiala kulgenud Angerja jõgi suunati Pirita jõkke. Pae sisse kaevati, kohati lõhates, 9,6 km pikkune ja 3 m sügavune kraav. Selle tulemusena alanes Mahtra looduskaitsealal Leva rabajärves ja Järlepa järves ning Tuhala Nõiakaevus vee tasapind alaliselt ühe meetri võrra. Nabala ja Tuhala kandi salvkaevud jäid kas alaliselt või ajutiselt suvel kuivaks.
Nüüd tahetakse pae kaevandamisega minna 8 korda sügavamale ja põhjavett alandada 20 m võrra. Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud ...
Kose, Saku, Kiili ja Kohila rahva ühine seisukoht on - Nabala LKM aktiivne varu hinnata ümber passiivvaruks!
Lühendid:
KKM - Keskkonnaministeerium; LKM - lubjakivimaardla;
TTÜ - Tallinna Tehnikaülikool; KMH - keskkonna mõju hindamine;
EGK - Eesti Geoloogiakeskus OÜ; PTT - Paekivitoodete Tehase OÜ;
AT - Ametlikud Teadaanded; ELKS - Eesti Looduskaitse Selts;
HARM-038 - Harjumaa keskkonnateenistuse poolt väljastatud geoloogilise uuringu loa nr.;
RAPM-025 - Raplamaa keskkonnateenistuse poolt väljastatud geoloogilise uuringu loa nr.
Nabala KÜ - MTÜ Nabala Keskkonnakaitse Ühing
NB! Kursiivkirjas on kommentaarid.
X X X
1987
26. okt. ENSV TA Geoloogia Instituudi vanemteadur Rein Einasto: “Seisukoht Nabala – Tuhala piirkonda projekteeritava paekivikarjääri otstarbekohasusest”. Link:
http://www.scribd.com/doc/33833533/Scan-0007
Väljavõte: “ENSV TA Geoloogia Instituut on valmis kaasa aitama paekivi kompleksse uurimise ja säästliku kasutamise kompleksprogrammi väljatöötamisel”. Kahjuks ei ole tänaseni kompleksprogrammini jõutud ...
1988
31. mail - kinnitatakse NSVL Geoloogiaministeeriumi Eesti Geoloogiauuringute Tootmiskoondise poolt “Lubjakivide otsingu- ja hinnangutööde aruanne Harju rajoonis Nabala küla ümbruses”. Töö nr. 4295 (EGK fondiloendis).
Retsensioonist muuhulgas (vene keelest tõlgituna):
“Soovitav on täiendada varude arvestuse ja geoloogilist kaarti järgnevaga:
-
ära märkida eraldi kraavid ja ojad ning jõed, mis kuuluvad Ülemiste järve vesikonda;
-
kanda kaardile karstinähtused (allikad, maa-alused jõed, langatuslehtrid jne.);
-
kanda kaardile Tallinna-Vireši gaasitrass ja tema kaitsetsoon;
-
kanda kaardile maakasutus (Tallinna Rohelise Vööndi metsad, kolhoosimaad jne.) ning territoorium, millele on olemas kooskõlastus maakasutuseks karjäärina.
Ainult kõikide andmete olemasolul, mis on toodud tekstis ja ÜHEL kaardil on võimalik saada ettekujutus antud maardla kasutuselevõtmise keerukusest.
Otstarbekas on eriliselt ära märkida karstinähtuste esinemise intervall geoloogilistel lõigetel ning eraldi tähistada puuraugud, kus need ilmingud esinesid. Need andmed kaardile kantuna aitaksid välja selgitada karstide tsoonid.
“Hüdrogeoloogiliste tingimuste” lõigu juurde on mõningad küsimused:
-
kas läheduses leidub ekspluateeritavaid puurkaeve, millised on nende toodangud, veeseisud;
-
milline on vee kvaliteet, on ta reostunud;
-
miks ei ole karstitsoonide avastamiseks kasutatud geofüüsikalisi meetodeid?
Täiesti õigustatult märgitakse ära tõsiste hüdrogeoloogiliste uuringute vajadus.
Õieti on viidatud, et aluskivimi täieliku füüsikalis-mehaaniliste katsetuste tulemused on ebapiisavalt iseloomustatud ning peenkihilisuse tõttu on kivimite kasutamine ehituspaena perspektiivitu.
Killustiku tugevus (lõik 4.I.I) on hinnatud kõrgeks ja stabiilseks. Sellega ei saa päriselt nõustuda, sest puurimisel on nõrgemad osad veega välja uhutud. Tõenäoliselt hinne “kõrge ja stabiilne” iseloomustab sorteeritud ja pestud killustikku Nabala leiukoha kivimitest.
Vajalik on lisada, kuidas on määratud blokkide pindala.
Maardla varud on arvestatud järgmisena:
|
|
Kat. C2 milj.m3
|
Kat. P1 milj.m3
|
|
Põhja blokk
|
57,3
|
32,6
|
|
Lõuna blokk
|
110,6
|
358,2
|
Aruandes on küllaltki põhjendatult märgitud, et killustiku väljatulekut ja tema savisisaldust antud staadiumis võib lugeda tinglikuks. Kokkuvõttes märgitakse, et maardla kasulik (kaevandatav) kiht on praktiliselt vee all (varem aruandes selline informatsioon puudub) ja karjääri kuivendamine eeldatavasti omab suurt mõju piirkonna veebilansile.
Lõpetuseks on retsensendil küsimus – kellel, millal ja mis põhjusel on püstitatud Nabala leiukoha eelneva uurimise vajadus? Eelneva uurimise vajaduse püstitamise otstarbekus otsustatakse otsingu-hinnangutööde ja tehnilis-majanduslike näitajate alusel. Viimased ei sisalda kindlust antud maardla kasutuselevõtmise ja eelneva uurimise vajaduse püstitamise otstarbekuses.
Killustiku kvaliteedi võrdlemisel on tarvilik märkida, et tabelis 6.2 toodud Nabala leiukoha killustiku kvaliteet vastab praktiliselt pestud killustiku kvaliteedile.
Tabelis 6.3 toodud ekspluatatsioonikulude näitajaid Nabala maardlas ei saa võtta analoogsetena sarnaste näitajatega Väo leiukohas, kuna Väo karjääris töötavad praktiliselt amortiseerunud seadmed, mille tõttu kõik kulud on madalad. Vajalik oleks esitada analoogilise võimsusega karjääri tüüpilised projekteeritud kulud.
Sellele vaatamata on saadud tasuvus maa maksumust arvestades põhja blokil 30aastat (koos gaasitrassi ümberpaigutamisega) ja lõunablokil 19aastat. Kulutused raudtee ehitusele moodustavad põhja blokil 19,1 ja lõuna blokil 26,4 kapitaalmahutustest.
Retsensendi arvates:
-
kuni eelneva uuringu püstitamiseni on tarvis läbi viia spetsiaalsed geofüüsikalised ja hüdrogeoloogilised tööd selgitamaks tulevase karjääri võimalikke mõjusid ümbritsevale keskkonnale Ülemiste järve vesikonnas;
-
geofüüsikaliste töödega on tarvilik kaardistada karsti- ja tektooniliste rikete alad;
-
läbi viia katsetused betooniga, mis on valmistatud puuraugu proovikehast tehtud killustikust. Kivimite afaniitse struktuuri puhul esineb sileda pinnaga osiseid (terasid) ja need võivad betoonis mitte nakkuda;
-
eeluurimise käigus suure arvu puuraukude rajamine nõuab märkimisväärselt vahendeid, mille kulutamise otstarbekuses retsensent ei ole kindel – leiukoht võib osutuda tehniliste ja majanduslike tingimuste tõttu mitteekspluateeritavaks.
Otsingu-hinnangutööde kvaliteet ja detailsus vastab antud staadiumis esitatud nõuetele, püstitatud geoloogiline ülesanne on täidetud, varude suurendamise maht on saavutatud.
Soovitan “Eesti Geoloogial” võtta aruanne vastu hindega “hea” selle arvestusega, et autorid viivad sisse mõned täiendused ja erisused killustiku loodetava kvaliteedi kohta ja täpsemalt defineerivad eeluurimise otstarbekuse vajaduse. Geol. kand. A. Teedumäe.
1997
07. nov. Eesti Maavarade Komisjoni istungi protokolliline otsus nr. 97-43:
Väljavõte: “Kinnitada Nabala LKM lõunaplokis pindalal 428,75 ha ehituslubjakivi aktiivsed reservvarud koguses 110618 tuh.m3 ja põhjaplokis pindalal 325,62 ha ehituslubjakivi passiivsed reservvarud koguses 57310 tuh.m3 (EGF nr. 4295. Aruanne lubjakivide otsingulis-hinnangulistest töödest Harju rajoonis Nabala küla piirkonnas. 1988. a.). Soovitada kanda Harjumaa Nabala lubjakivimaardla pindalaga 754,37 ha riigi maavarade katastri maardlate registrisse”.
Eelkirjeldatud soovituse kinnitas 21. okt. 1997. a. KKM kantsler R. Ratas.
Kas on õige kinnitada varusid EV ajal 1988. a. tehtud otsingulis-hinnanguliste tööde aruande järgi, mida kritiseeris ka tööd retsenseerinud geol. kand. A. Teedumäe? (Vt. eespool 1988.a.).
1998
05. märts Keskkonnaministri määrus nr. 21 “Maardlate kandmine riigi maavarade registrisse” (RTL 1998, 143/144, 539):
Harjumaa Nabala lubjakivimaardla – maardla registrikaart nr. 189.
2004
03. juuni - antakse geoloogilise uuringu luba HARM-038 Paekivitoodete Tehase OÜ-le, Tammiku uuringuala 73,67ha, uur. teost. OÜ J.Viru Markšeideribüroo;
16. juuli - antakse geoloogilise uuringu luba HARM-039 AS Kiirkandurile, Nõmmevälja I uuringuala 45,07ha, uur. teost. EGK;
16. juuli - antakse geoloogilise uuringu luba HARM-040 Paekivitoodete Tehase OÜ-le, Tagadi uuringuala 51,40ha, uur. teost. OÜ J.Viru Markšeideribüroo;
20. juuli - antakse geoloogilise uuringu luba RAPM-025 AS Kiirkandurile, Nõmmevälja uuringuala 59,18ha, uur. teost. EGK;
20. sept. - antakse geoloogilise uuringu luba HARM-042 OÜ Merko Kaevandused, Tammiku II uuringuala 75,52ha, uur. teost. OÜ Järva Paas;
20. sept. - antakse geoloogilise uuringu luba HARM-043 OÜ Merko Kaevandused, Nõmmküla uuringuala 52,28ha, uur. teost. OÜ Järva Paas;
20. sept. - antakse geoloogilise uuringu luba HARM-044 OÜ Merko Kaevandused,
Nõmmküla II uuringuala 54,81ha, uur. teost. OÜ Järva Paas;
Tegelikult on kõik valminud uuringud tehtud KKM haldusalas oleva Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) poolt, v.a. 2005.a. OÜ Järva Paas Inseneribüroo Steigeri töö nr.7683 (nr. antud EGK fondiloendist) Nõmmküla II (hilisem Nõmmküla) uuringuala kohta, kus hiljem ka KMH-l eksperdiks on Inseneribüroo Steiger!!!
2005
16. veebr. HARM-038 muudatus – uuringu teostaja OÜ J.Viru Markšeideribüroo asemel Eesti Geoloogiakeskus.
Elo Ranniku bakalaureusetöö TTÜ-s teemal “Nabala LKM Nõmmküla II ala geoloogiline-hüdrogeoloogiline uuring” (Nõmmkülast on saanud Nõmmküla II) Retsensent Ü.Sõstra – töös ei ole arvestatud karstinähtustega selles piirkonnas. Hiljem tööle ligipääs suletud.
OÜ Järva Paas Inseneribüroo Steiger töö nr.7683 “Nabala LKM Nõmmküla II uuringuala geoloogilise uuringu aruanne”. Suures osas töö kattub E.Ranniku bakalaureusetööga. Karjääri lõpuperioodil on hinnatud keskmiseks põhjavee juurdevooluks 16855m3/d, sademevee juurdevooluks 835,4m3/d ja sulavee juurdevooluks 5904m3/d (lk.28). Seega kokku vee juurdevool on 23594,4m3/ööpäevas. Võrdluseks 2005.a. oli veevõtt neljal vallal (Kiili, Kohila, Kose ja Saku) Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekihist kokku 2107m3/ööpäevas (AS Mavesi töö nr. 6040 lk.8). Seega 4 valla põhjavee tarbimine vaid 2107/16855*100= 12,5 ühe karjääri põhjavee juurdevoolust. Peale selle ei ole ka selles töös arvestatud karstiga. Kas põhjaveel polegi hinda?
09. juuni VV määrus nr. 131 Üleriigilise tähtsusega maardlad (RT 21.06.2005, 34, 265) prg. 5 lõige 6 Nabala lubjakivimaardla.
E. Niitlaane (KKM lepinguline töötaja) poolt koostatud seletuskirjast:
“Kuivõrd Väo maardla varud on lähikümnendil ammendumas, siis on viimasel ajal tõusnud ettevõtjate huvi Nabala LKM vastu Harju maakonnas. Suurte varude tõttu langeb kaevandamise koormus lähiajal ilmselt sellele maardlale, mistõttu on see maardla lisatud üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja”.
01. juuli OÜ Merko Kaevandused kiri nr. 48 01.juulist 2005. volitab OÜ Järva Paas Inseneribürood Steiger esitama KKM-le geoloogilise uuringu aruande Nõmmküla II kohta, paludes aruanne läbi vaadata, aktsepteerida uuringualal leviva maavara kogus ja kinnitada ehituslubjakivi varu aruandes toodud mahtudes.
07. juuli EGK töö nr. 7683 Nõmmküla II uuringuruumis ekspertarvamusest:
“Arvestada tuleb vee pideva väljapumpamisega karjäärist, kuna kogu kasulik kiht on vee all....Killustiku saagise määramiseks tuleb teha katsekaevandamine ja killustiku katsetootmine. Allakirjutanu on seisukohal, et killustiku saagis ei saa olema üle 50, kusjuures oluline on purustusmeetod, millest sobivaim tuleb katseliselt leida. Purustamise meetodist sõltuvalt võib suur olla ka nõeljate ja plaatjate osade hulk ning peene fraktsiooni (5-20mm) osakaal. Nabala maardla õhukesekihiline lubjakivi on märgatavalt halvem killustiku toore, kui Lasnamäe lademe lubjakivi. Selle kasutuselevõtt eeldab hoolikat majanduslikku analüüsi nii vee-eemalduse, kui killustiku väljatuleku ja selle fraktsioonilise koostise aspektist lähtudes”.
19. juuli Eesti Maavarade Komisjoni otsus nr. 05-40 soovitab KKM OÜ Järva Paas Inseneribüroo Steiger Nõmmküla II töö alusel kinnitada 01.07.2005.a. seisuga: kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 47,78ha (plokk I) 7454tuh.m3 ja aktiivne reservvaru pindalal 4,5ha (plokk II) 702tuh.m3.
05. sept. AT: Merko Kaevandused taotleb vee erikasutusluba Harju Keskkonnateenistuselt kaevandusvee ärajuhtimiseks Nõmmküla karjäärist.
08. sept. Maaleht: Kaevandushirm Harjumaal”: “Üle 400 hektaril kestvad Nabala LKM geoloogilised uuringud külvavad kõhedust hapralt kaitstud põhjavee ja rikka loodusega piirkonna inimestes”. Link: http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=3697
16. sept. Harju m/k Nõmmküla (varem oli Nõmmküla II) uuringuruumis kinnitatakse kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 47,78ha (plokk I) 7454tuh.m3 ja aktiivne reservvaru pindalal 4,5ha (plokk II) 702tuh.m3 (EGK töö nr.7683).
30. sept. Nädaline “Lubjakivimaardla vari Kohila valla kohal”. Link:
http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=3069
9/2005 Eesti Loodus “Hävimisohus on Tuhala Nõiakaev, ja mitte ainult see”. Link:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1251_1212.html
12. okt. AT: KKM võttis menetlusse OÜ Merko Kaevandused kaevandamisloa taotluse Nõmmküla karjääris 47,78ha.
28. okt. avastas geobioloog Rein Hanstein Harjumaal Kiili vallas Nabala lähedal Eesti pikima, 11 km pikkuse maa-aluse jõe (BNS 01.11.2005. k.15.03).
2006
17. jaan. Saku vallamajas Nõmmküla kaevevälja KMH programmi avalik arutelu. Kohale ei ilmunud OÜ Merko Kaevandused esindajad, kes jaanuari algul olevat keskkonnaministeeriumist saanud kirja KMH peatamise kohta.
19. jaan. Eesti Päevaleht “Tagadi küla elanikud on vastu paekarjäärile”. Link:
http://www.epl.ee/artikkel/309928
16. juuni AT: KKM teatas Nõmmküla karjääri KMH programmi avalikustamisest. Mäeeraldise pindala 47,78 ha, keskmine aastane kogumaht 250 tuh.m3.
25. juulil toimus Saku Gümnaasiumis Nõmmküla karjääri KMH programmi avalik arutelu. Koosolekut juhatas arendaja OÜ Merko Kaevandused esindaja, ekskantsler Rein Ratas. KMH programmi esitas ekspertgrupi OÜ Inseneribüroo Steiger esindaja Erki Niitlaan. Ajalehest “Harjumaa” 28. juuli 2006.:
Eesti Paeliidu juhatuse liige Rein Einasto imestas oma sõnavõtus siiralt, kuidas on lubatud niivõrd erakordses looduskeskkonnas (ehk siis alal, kus asuvad aktiivsed karstipiirkonnad, maastikukaitseala, looduskaitseala, Nõiakaev jne.) minna asjadel nii kaugele, et täiesti tõsimeelselt arutatakse alale karjääride rajamise võimalust. Hr. Einasto arvates on peamine ülesanne hoopiski Nabala piirkonna looduskeskkonna säilitamine. Et paekarjääride loomise võimalus hetkel üldse kõne all, on tuntud paegeoloogi arvates võimalik vaid tänu hämaratele mängudele võimukoridorides, “seadustega kaitstud korruptsioonile”.
Koosolekust osavõtjad kinnitasid allkirjadega oma ettepanekut keskkonnaministeeriumil mitte kinnitada arutluse all olnud KMH programm.
25. juuli KKM uudis: “Kaevandamine Nabala maardlas vajab põhjalikke keskkonna uuringuid”: http://www.envir.ee/233438
Väljavõte: “Paralleelselt keskkonnamõju hindamisega on ümberkaudsed vallad tellinud ka kogu Nabala maardla piirkonna kompleksse keskkonnauuringu, mille tulemustega lubas keskkonnamõju hindaja arvestada. See tähendab, et ainult Nõmmkülasse karjääri kavandades peetakse silmas keskkonnamõjusid kogu maardlaga piirnevatel aladel”.
09. augustil teatab E.Niitlaan e-posti vahendusel: “Järgmise nädala algusest hakkab Inseneribüroo Steiger kodulehel tööle link: http://www.steiger.ee/nabala/
millelt võite elektrooniliselt leida kõik avalikustamisega seotud dokumendid (KMH programmi, täiendatud avaliku arutelu protokolli, registreerimislehed, kõik kirjalikult laekunud seisukohad ja neile saadetud vastused). Püüame sinna lähiajal panna ka muu asjaga seotud kirjavahetuse, vajalikud dokumendid ja ajalehe artiklid”. Viimase kahe aasta jooksul ei ole sinna laekunud ühtegi dokumenti!! Mis ja millal midagi on esitatud, oli võimalik igal ühel veenduda eespool
esitatud lingilt. Nüüd puudub seegi võimalus.
07. sept. Eesti Ekspress: “Killustikusõda”. Link:
http://195.250.160.49/viewdoc/D7FBC5CE3C25372DC22571E0004576AA
12. sept. Äripäev: “Merko võttis kaevandusele ekskantsleri appi”. Link:
http://209.85.129.132/search?q=cache:pyjToOXK3rcJ:www.aripaev.ee/3341/uud_uudidx_334104.html+nabala+paekivitoodete&hl=et&ct=clnk&cd=28&gl=ee&client=firefox-a
28. sept. “Eesti Põlevkivi paneb killustiku oksjonile”. Link:
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=960cffa4-23a7-4e9f-868f-91710e4bad04
16. okt. Nõmmküla II alal tehtud hüdrogeoloogilised tööd ja modelleerimine. EGK töö nr. 7787: ANOMAALSELT suur veejuhtivus puuraukude 101, 101a ja 62 rühmas (lk.7). Sellele vaatamata on põhjavee juurdevool ca 2korda väiksem, kui töös nr. 7683; kuid siiski 2107/9203*100=22,9 analüütiliste arvutuste teel ja 2107/8135*100=25,9 modelleerimise teel kõigi 4 valla 2005.a. põhjavee tarbimisest (lk.14 ja 15).
02. nov. AT: KKM võttis menetlusse HARM-038 pikendamise taotluse PTT-lt Tammiku karjääris 2.a. võrra täiend. hüdrogeoloogilisteks uurimisteks.
02. nov. AT: KKM võttis menetlusse HARM-039 pikendamise taotluse Kiirkandur-lt Nõmmevälja I karjääris 21.juulini 2009. täiend. hüdrogeoloogilisteks uurimisteks.
02. nov. AT: KKM võttis menetlusse RAPM-025 pikendamise taotluse Kiirkandur-lt Nõmmevälja karjääris 19.juulini 2009. täiend. hüdrogeoloogilisteks uurimisteks.
02. nov. AT: KKM võttis menetlusse HARM-040 pikendamise taotluse PTT-lt Tagadi karjääris 2.a. võrra täiend. hüdrogeoloogilisteks uurimisteks.
2006.a. Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus, Tallinn, Tammemäe (Nõmme) allikad: “Väljuv allikavesi pärineb osaliselt Tuhala karstiala maa-alustest vooluteedest” (lk.40).
2007
26. jaan. Ametlikes Teadaannetes ilmus Keskonnamõju hindamise teade:
KKM teatab Nõmmküla karjääri rajamise ja töötlemisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest. Asukoha valikul on lähtutud lubjakivi heast kvaliteedist, kasuliku kihi paksusest ja maardla lähedusest Tallinna suhtes”. See on pigem majandusministri põhjendus!
21. veebr. Eesti Päevaleht: “Algavad Nabala LKM kasutuselevõtu uuringud”
PTT ja AS Eesti Ehitus allkirjastasid eile koostöölepingu, mille alusel tegutsetakse ühiselt Nabala LKM geoloogiliste ja keskkonna-uuringute läbiviimisel ning kaevandusloa saamisel. Link: http://www.epl.ee/artikkel/375267
02. apr. EGK töö nr. 7849 Tammiku uuringuruumis ekspertarvamusest (geol. kand. A.Teedumäe):
Mäenduslike tingimuste alalõigus (lk.53) soovitavad autorid lõhketõid. Allakirjutanu peab selles karstunud piirkonnas lõhketööde tegemist lubamatuks. Lõhketööd võivad muuta karstitsoonide morfoloogiat – sulgeda/avada lõhed jne., kutsudes sellega esile ettearvamatuid muutusi põhjavee liikumises ka kaugemates piirkondades.
Mais valmis AS Mavesi töö nr.6040 “Nabala lubjakivimaardla kasutuselevõtu võimalik mõju Harju alamvesikonna vee seisundile”. Link:
http://www.maves.ee/Projektid/2007/Nabala_vee_aruanne_07052007.pdf
Joonisel 1 võimaliku mõjuala piir on läänes Keila jõgi, lõunas peaaegu Lohu allikad ja Järlepa järv, idas Pirita jõgi, põhjas Kurna mõis ja Tallinna ringtee (s.t. Ülemiste järve vesikond) ning loodes Saku mõisapark.
1965.-1967. aastatel liideti Angerja oja (Tõdva jõe ülemjooks) Pirita jõega isevoolse kanali abil, lisavett saadi väidetavalt juurde 9600 m3 ööpäevas, kanali pikkus on 9,6 km. Tegemist oli ebaselge tulemuslikkusega ettevõtmisega ning tänaseks Angerja oja vesi Tallinna linna veevarustuse jaoks tähtsust ei oma. Vääna jõe ülemjooks on koostatava Harju alamvesikonna veemajanduskava praeguse eelhinnangu alusel halvas seisundis (füüsiliselt muudetud, veevaene ja reostunud), kesk- ja alamjooks kesises seisundis. Vääna jõe hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada meetmeid punktkoormuse vähendamiseks. Vääna jõgi vajab uuendusprojekti (jõesängi puhastamine ja sirgeks kaevatud lõikude looduslähedaseks kujundamine ülalpool ja allpool Sakut. Kaaluda tuleb Vääna jõe vooluhulga suurendamist Angerja oja tagasisuunamisega Vääna jõkke (töö nr. 6040 lk. 8 ja 9).
01. juuni Eesti Päevaleht “Keskkonnakaitsjad: Saksamaale eksportimiseks lubjakivi jätkub, Eesti jaoks mitte”. Link: http://www.epl.ee/artikkel/388124
11. juuni Harju m/k Tammiku uuringuruumis kinnitatakse kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 73,67ha (plokk 1ja 2) 16139 tuh.m3 ja passiivne tarbevaru 0,04ha pindalal 8tuh.m3 (KKM k/k nr.693). EGK töö nr.7849.
10. juuli KKM k/k nr.864 s.o. 11.juuni KKM k/k nr.693 parandus katastriüksuste osas.
02. juuli AT:HARM-38 (Tammiku karjäär) muudatus:üleriig. maardla, uur.teg. EGK, keht. kuni 04.06.09.
02. juuli AT:RAPM-025 (Nõmmevälja karjäär) muudatus:üleriig.maardla, uur.teg. EGK, keht. kuni 04.06.09.
28. juuli 2007. EGK töö nr. 7939 Tagadi uuringuruumis ekspertarvamusest:
“Allakirjutanu (geol. kand. A. Teedumäe) on pikemat aega olnud üllatunud pidevatest uuringutöödest Nabala maardla eri osades. See kõrge veetasemega ülikeerukas karstunud piirkond on täiesti ebasobiv karjääri rajamiseks. Karstiala veerežiim on ettearvamatu, seda ei saa ühegi puuraukude alusel koostatud mudeliga prognoosida, sest need ei pruugi avastada salajõge. Lisaks sellele on maardla lubjakivi, vaatamata kõrgele survetugevusele, vähesobiv heaks killustikuks – saadava killustiku teraline koostis jääb 80 ulatuses 5-10 mm piiridesse, üle 40 mm killustikku praktiliselt ei saa, killustiku saagis kaevandatud mäemassist eeldatavalt ei ületa 50. Kehtivast seadusandlusest ja eeskirjadest tulenevalt ei ole aga mingeid objektiivseid takistusi varu kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna – see on nn. “JOKK” sündroom”.
02. aug. AT: KKM võttis menetlusse HARM-043 muutmise taotluse Merko Kaevanduselt Nõmmevälja I karjääris 3.aastalt 5.aastale (põhjust näitamata).
04. sept. (otsus nr. 07-162) Eesti Maavarade Komisjon soovitab KKM enne varu kinnitamise käskkirja andmist Tagadi uuringuruumis muuhulgas nõuda Paekivitoodete Tehase OÜ-lt, et geoloogilise uuringu aruandele lisatakse informatsioon uue võimaliku maa-aluse jõe paiknemise kohta ning anda hinnang, milline võib olla kaevandamise mõju sellele ning vajadusel teha uus põhjavee alanduste arvutus. Samuti peab komisjon oluliseks märkida, et maavara kaevandamise loa taotlemisel tuleks sõltumata kaevandamiseks taotletava ala pindalast algatada KMH, mille käigus on kindlasti vaja hinnata Nõmmevälja ja Tagadi üheaegsel töötamisel tekkivat põhjavee alandust.
04. sept. (otsus nr. 07-167) Eesti Maavarade Komisjon soovitab KKM enne varu kinnitamise käskkirja andmist Nõmmevälja uuringuruumis (AS Kiirkandur) muuhulgas lisada geoloogilise uuringu aruandele informatsioon uue võimaliku maa-aluse jõe paiknemise kohta ning anda hinnang, milline võib olla kaevandamise mõju sellele ning vajadusel teha uus põhjavee alanduste arvutus. Samuti peab oluliseks märkida, et maavara kaevandamise loa taotlemisel tuleks sõltumata kaevandamiseks taotletava ala pindalast algatada KMH, mille käigus on kindlasti vaja hinnata Nõmmevälja ja Tagadi üheaegsel töötamisel tekkivat põhjavee alandust.
11. sept. Link: http://209.85.129.104/search?q=cache:w4h2VPLYHBUJ:doktorandid.blogspot.com/2007_09_01_archive.html+erki+niitlaan&hl=et&ct=clnk&cd=22&gl=ee
Nõmmküla karjääri KMH ekspert Erki Niitlaan on võtnud doktoritöö teemaks “Keskkonnasõbralike karbonaatkivimi kaevandamise tehnoloogiate väljatöötamine ja juurutamine”.
Praegu olemasolevate tehnoloogiate juures on raske varusid väljata avaldamata olulist mõju keskkonnale - allpool põhjaveetaset asuvate lubjakivikihtide traditsioonilisel viisil kaevandamisel, suure koguse põhjavee väljapumpamine ja selle tulemusena tekkiv põhjavee alanduslehter ning kulutused veekõrvaldusele (taotletavad Nõmmküla, Koonga, Kareda jt mäeeraldised).
20. okt. Postimees “Juhtkiri: armetu sahkerdamine”. Link:
http://www.postimees.ee/201007/esileht/arvamus/290571.php
20. okt. Postimees: Endine riigiametnik rajab Merko teenistuses teed kaevandustele. Link:
http://www.postimees.ee/201007/esileht/siseuudised/290568.php?endine-riigiametnik-rajab-merko-teenistuses-teed-kaevandustele
26. nov. ERR Uudised “Kose vallavolikogu võitleb karstialade säilimise eest”. Paekivitoodete Tehase lubadusest luua Kose valla inimestele töökohti, parandada sealsed teed ning maksta vallale 160 miljonit krooni kaevandusõigustasu ei pannud vallavolikogu loobuma puhta veega kaevudest nii Eestis ja kui Euroopa Liidus kehtivate loodushoiupõhimõtete järgimisest. Link:
http://uudised.err.ee/index.php?0597497
01. dets. “Keskkonna-uuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas”, MTÜ Pakri Looduskeskus, koostas hüdrogeoloog, geol. min. kand. Hella Kink.
Geol. min. dokt. akad. A. Raukas: “Teatavasti kavandatakse Tuhala maastikukaitseala ja ühtlasi Eesti suurima karstiala vahetus läheduses asuvas Nabala lubjakivimaardlas rajada seitse karjääri. Paekaevandamisel kavatsetakse rakendada veealust kaevandamist ja minna kuni 25m sügavusele, milleks Eestis seni kogemus puudub. Põhjaveetaset plaanitakse alandada ligikaudu 20m, millega seonduvaid keskkonnamuutusi on raske prognoosida, kuna tegu on keeruka vetevõrguga karstialaga. Üheks võimalikuks tulemiks võib olla unikaalse Nõiakaevu hävimine, kuivõrd maa-aluste jõgede kaudu tõmmatakse osa suurvett Tuhala jõest veel enne ära, kui see Nõiakaevu alla jõuab. Reaalsesse ohtu võivad sattuda ka maardla ümbruskonda jääva 16küla elanike kaevud. Alanduslehtri mõju võib avalduda kuni 15km raadiuses, kuhu jääb vähemalt tuhat üheperekaevu.
Väide, et alanduslehtri mõju ulatub vaid 3,5km kaugusele, vajab kontrollimist, sest karsti puhul klassikalised mudelid ei pruugi toimida. Karsti, allikate, vääriselupaikade ja inimeste elukeskkonna kaitsmise nimel on Rahkvälja, Tagadi, Pahkla ja Kurevere maastikukaitsealade moodustamine põhjendatud, sest see välistab kiiruga tehtavaid ja vähe läbikaalutletud otsuseid”.
Link uuringutele: http://www.sakuvald.ee/41297
EGK aastaraamatust:
2007. aastal on EGK-ses lõpetatud Nabala lubjakivimaardla kohta 7 tööd:
töö nr. 7937 – Nõmmevälja I uuringuruumi geoloogiline uuring (lk.28,29 ja 30);
töö nr. 7849 – Tammiku uuringuruumi geoloogiline uuring (lk.31,32 ja 33);
töö nr. 7939 – Tagadi uuringuruumi geoloogiline uuring (lk.34, 35 ja 36);
töö nr. 7936 – Nõmmevälja (Rapla m/k) uuringuruumi geoloogiline uuring (lk.39 ja 40);
töö nr. 7882 – Põhjaveeseire Nabala LKM Nõmmevälja uuringualal (lk.96 ja 97);
töö nr. 7883 – Põhjaveeseire Nabala LKM Tammiku uuringualal (lk. 99);
töö nr. 7884 – Põhjaveeseire Nabala LKM Nõmmküla uuringualal (lk. 98).
Ükski töö ei ole tuvastanud, et uuringualad asuvad karstialal!!
2008
04. jaan. OÜ EGK kirjast nr. 1837 KKM-le selgub muuhulgas järgnev:
-
mõiste “maa-alune jõgi” tähendab jõe osa, kus pinnavesi kaob jõesängist karstunud või tugevalt lõhelisse vööndisse ja hiljem mingi vahemaa järel täidab taas jõesängi. Selliseid piirkondi esineb Vääna ja Tuhala jõel, kuid need asuvad tulevase karjääri mõjuvööndist väljaspool, nagu nähtub ka aruannetest. !!!
-
Geoloogilised uuringutööd, mille käigus rajati uuringuruumis 14 puurauku, karsti ei avanud ning maa-aluste jõgede puudumisest annavad tunnistust piirkonna rahulik reljeef ning looduslike vooluveekogude puudumine. Kõnesoleval alal asub ulatuslik maaparanduskraavide võrk, mille äravoolu uurimisel ei ilmnenud äravoolu kadusid ega ka ootamatuid suurenemisi.
05. jaan. Nõmmevälja I EGK töö nr. 7937 kohta ütleb A. Teedumäe ekspertarvamuses muuhulgas:
Karstinähtuste võimalikkust hüdrogeoloogiat puudutavates osades käsitletud ei ole. Samas märgitakse geoloogilise ehituse alalõigus (lk.11) “puurtööde käigus ilmnesid lõhed ja teised lõhelisuse ilmingud: puurvedeliku neeldumine, puurinstrumendi väikesed varingud, puursüdamiku purustatus, karstiilmingud jms”. Vajalik on lisada läbilõigetele, puuraukude kirjeldustele ja teksti info selle kohta, millistes puuraukudes (intervallides) eeltoodud nähtusi täheldati ja mida sellest võiks järeldada. Piirkonnas, kus esineb karsti, on selle ilmingute lokaliseerimine äärmiselt oluline.
05. veebr. MTÜ Taga-Nabala Külad sai KKM-lt vastuse 20.okt. 2006. kirjale s.o. 1. aasta ja 8 kuu pärast (KKM kiri nr. 13-4-1/9713-2).
Veebr. 2008. Soome firma Roadscanners OY tegi georadarmõõtmisi Tuhala ja Nabala piirkonnas.
08. apr. Rapla m/k Nõmmevälja uuringuruumis ehituslubjakivi aktiivne reservvaru 58,04ha pindalal (plokk 1) 12 727tuh.m3 hinnatakse ümber aktiivseks tarbevaruks (KKM k/k nr.358,). EGK töö nr.7936.
08. apr. Harju m/k Nõmmevälja I uuringuruumis ehituslubjakivi aktiivne reservvaru 45,87ha pindalal (plokid 1, 2 ja 3) 9933tuh.m3 hinnatakse ümber kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivseks tarbevaruks (KKM k/k nr.357). EGK töö nr.7937.
17. apr. Harju m/k Tagadi uuringuruumis kinnitatakse kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 27,68ha (plokk 1, 1a ja 1b) 6005tuh.m3 ja passiivne tarbevaru 0,04ha pindalal 8tuh.m3 (KKM k/k nr.422). EGK töö nr.7939.
Apr. 2008. valmis Roadscanners OY eksperthinnang “Georadarmõõtmised Tuhala piirkonnas” eesti keeles. Teostati georadarmõõtmisi ja sondeeriti maapinda kuni 13m sügavuseni. Maa-aluste jõgede olemasolu leidis kinnitust! Link: http://www.sakuvald.ee/41297
20. apr. ERR uudised: “Tuhala ja Nabala karstiala on majandustegevuse tõttu ohus”. Link: http://uudised.err.ee/index.php?06117112
08. mai Maaleht: “Nabalas ongi maa-alused jõed”. Link:
http://www.maaleht.ee/2008/05/08/uudised/105-nabalas-ongi-maa-alused-joed
09. mail oli KKM-s töökoosolek, kus arutatakse EGK pooleliolevat tööd “Nabala LKM rajatavate karjääride mõju põhjavee seisundile”
http://www.webtest.envir.ee/nabala/Nabala_reg_mudeli_aruanne.pdf
ja mida me ei protokolli (R.Raudsepa sõnastus). (Koosolekut juhatas Siim Roode, tööd tutvustas R. Perens, EGK hüdrogeoloogia osakonna juhataja):
“Rohkem kui 40 aastat tagasi uuriti Nabalani välja, ka karstinähtusi, kirjeldati allikaid, tehti kõikvõimalikke kaarte. Harjumaa allikate nimistus ei ole peale Tammiku allikate midagi ära märgitud....Viimasel ajal on jutt Nabala piirkonna salajõgedest – biogeoloogi poolt tuvastatud 9 salajõge. Neid jõgesid on seal rohkem kui 9!!! Mina ütleksin, et neid on tuhandeid, igat soont võib pidada salajõeks!!!”
I variant – Nõmmküla ja Tammiku, II – Nõmmevälja ja Tagadi ning III – Nõmmküla, Tammiku, Nõmmevälja ja Tagadi. (Vt. hiljem saanud töö nr. 7938). Töös ei ole arvestatud 7 karjääri üheaegselt töötamise mõju veealandusele.
Töö kokkuvõttest lk-l 17 saame teada: ” Karjääride projekteerimise käigus on otstarbekas näha ette meetmed vähendamaks alanduslehtri arengut lõuna suunas. Selleks tuleb katta katendikivimitest muldtammiga kõige veerikkam lõheliste lubjakivide vöönd.”
Aga kuidas kaitsta vee juurdevoolu karjääri põhjast, kui tegemist on karsti ja survelise põhjaveega? Kahjuks töös selliseid tingimusi ei ole arvestatud!!!
Mõned küsimuse-vastused töökoosolekult:
V. Lahtvee: “Kuidas on võimalik mudeliga seniteadmata karstinähtusi tuvastada? Kvaliteet sõltub ju algandmetest, mida sisse anda. Kui tihe on puuraukude võrgustik? 1km2 kohta aukude arv? Mitu?” Suur segadus, brigaad hakkab lugema. Vahepeal võetakse uus küsimus. Lõpuks tuleb vastus – “100+60 koos kaevudega. Mudeldamisel jäävad kaevud tühjaks, 31 kaevu pidevalt”.
V. Lahtvee: “Kas peale kaevude midagi muud ka mõjutab?” R. Perens: “Ei mõjuta”.
V. Lahtvee: “Pole võimalik – näidata ka muud!”
R. Raudsepp: “Kas tuleks täiendavalt puurauke puurida?” R. Perens: “See andis küllaldaselt”.
J. Saadve: “Kui 4 karjääri töötab, kuidas on alanduslehtriga?” Jälle segadus. Lõpuks tuleb 30 kuni 35 km2 ja antakse valem r2 (seega 3,1 kuni 3,4km).
V. Lahtvee: “Kui kõrgeks hindate oma metoodika usaldusväärsuse?” R. Perens:”80”.
Keegi saalist: “Teil on siis georadari kohta teadmised saadud Googlest?” Seda ta ümber lükata ei suutnud.
R. Raudsep: “Kui palju võtab aega täienduste sisse viimine?” Ei saadud vastust, sest koosoleku juhatajale (Kiirkandurist) ei meeldinud töö täiendamine. Paekivitoodete Tehasest B. Oks arvas sama, sest KMH tulevat nagunii. Lõpuks jäi nii, et esitatud kujul lubati 3 nädala jooksul töö avaldada KKM veebilehel ja lubati saata ka 4-le vallale.
Hiljem selgus, et töö tellijaks oli PTT, kes ka koosviibimise korraldas (KKM-i nädala eelinfos seda ei olnud) ja andmaks tööle suuremat kaalu, sooviti seda teha KKM-i ruumides.
09. mail Roadscanners OY eksperthinnang esitatud KK ministrile.
28. mail kinnitas KKM k/k nr. 635 Harju alamvesikonna veemajanduskava, kust puudub Nabala karstiala. 16.okt.2007. tehtud järelpärimisele vastati Harjumaa Keskkonnateenistusest järgmist:
“Kaitstavad alad, s.h. karstialad, on Harju alamvesikonna veemajanduskava kaartidele (s.h. joonis 29) kantud ametlikest andmebaasidest. Anname Teie märkuse edasi EELIS-e hoidjale KKM Info- ja Tehnokeskusele. Sinna tuleks saata ka informatsioon leitud uute karstialade kohta” .
03. juunil sõlmisid ühinemislepingu AS Merko Grupp ja OÜ Merko Kaevandused (Äriregistri teabesüsteemist) .
11. juuni AT: KKM võttis menetlusse PTT kaevandamisloa taotluse Tagadi karjääris: mäeeraldis 27,67ha, teen.maa 41,46ha, kaev.kesk. 200tuh.m3/aastas.
12. juunil valmis Nabala voldik alapealkirjaga “Karstiala ähvardab oht!”
16. juunil toimus Kadi Alatalu populaarteadusliku filmi “Karstist killustikuks – Nabala juhtum” esitlus KUMU-s.
19. juuni AT: KKM võttis menetlusse Kiirkanduri kaevandamisloa taotluse Saku ja Kohila vallas Nõmmevälja karjääris: mäeeraldis 103,9ha, kaev.kesk. 500tuh.m3/aastas.
19. juunil, viimasel istungil enne suvepuhkusele minekut (II lugemine oli 18. juunil k. 20.21-20.51), võeti RK-s ühe minutiga vastu 280 SE “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus”, millega tõsteti olulise keskkonna mõju piiri põhjavee võtmisel 50 korda (endise 200 tuh. m3 asemel 10 milj. m3 aastas)!!!
20. sept. toimus Nabalas, Paekna külas Karstipäev, pühendatud karstiuurija Ülo Heinsalu 80. sünniaastapäevale.
Karstipäeval reklaamis TTÜ mäeinstituudi emer. prof. Enn Pirrus (koostaja) 2007. a. ilmunud raamatut “Karst Eestis” sobiva õppematerjalina koolidele, lubades igale koolile 2 raamatut. Raamatus ei ole sõnagi Nabala karstialast!
Mäeinstituudi kreedo on: “Kõik saab alguse kaevandamisest”.
Nov. valmis KKM soovitusel TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessori E. Reinsalu poolt tehtud uurimustöö “Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla piiresse jäävas Nabala LKM-s järgneva 20. aasta jooksul”. Link:
http://www.kohila.ee/images/stories/failid/Lep8118.pdf
Uurimustöös on kasutatud EGK poolt tehtud kolme tööd, millest on väljavõtteid eelpool ja mis ei anna adekvaatset pilti Nabala maardla hüdrogeoloogilistest tingimustest. Töö kinnitab veelkord mäeinstituudi suhtumist keskkonda – p. 3.2.1. Minimaalne keskkonnamõju (lk. 3); seda 100 põhjaveealuse kaevandamisega maa-aluste jõgedega karstipiirkonnas!!!
10. dets. Ärileht A. Reimeri artikkel “Nabala paekarjäärile süüdati protesti tõrjudes roheline tuli”. Link:
http://www.arileht.ee/artikkel/451660
19. dets. toimus ELKS-i konverents, kus arutleti ka teemal “Hoolime oma rahvuskivist”.
A. Raukase arvamus konverentsil: “Nabala karstiala ei ole kaardile jõudnud, sest tal ei ole nime ja teda on raske piiritleda”. Muuhulgas selgus kuluaarivestlusest KKM osakonna juhataja Rein. Raudsepaga, et Roadscanners OY eksperthinnang ei ole jõudnud ministri käest osakonda (ministrile esitatud 09. mail 2008.).
“Loodusmälestised” nr.18 Harjumaa – Kiili, Rae, Saku ja Saue vald (TA Kirjastus, 2008); koostaja hüdrogeoloog, geol. min. kand. H. Kink, toimetajad geol. dokt. A. Miidel ja geol. min. dokt., akad. A.Raukas. Artikkel “Karst Nabala lubjakivimaardla piirkonnas” (lk. 16 ja 17). Joonis 2 “Tuhala – Nabala piirkonna maa-alused karstijõed” (lk. 20 ja 21). Jõgede nimistu: Tuhala, Tammiku, Lutsa, Kirdalu, Übina, Nõmme, Kurevere, Kurtna ja Kassaru.
2009
04. jaan. Keskkonnaministeeriumi veebilehelt:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=926031/koondbilanss+2006+tekstid.pdf
lk.5 Maavarade kaevandamine 2006. a. ja varud seisuga 31.12.2006 ning
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1078228/Maavaravarude+koondbilanss+2007+seletuskiri.pdf
lk. 5 Maavarade kaevandamine 2007. a. ja varud seisuga 31.12.2007. andmetel on ehituslubjakivi aktiivse tarbevaruna ilma Nabala maardlata arvel 31.12.2007. seisuga 106691 tuh.m3. Kui aastas kaevandada 2006. ja 2007.a. keskmises mahus s.o. (2343,8+2738,8)/2=2541,3 tuh.m3, on 31.12.2007. seisuga EHITUSLUBJAKIVI arvel aktiivse tarbevaruna 42 aastaks.
04. jaan. Maa-ameti kaardiserveri X-GIS uues maardlate rakenduses ei ole Nabala LKM varud näidatud põhjavee all olevatena.
13. jaan. ajalehest Äripäev: “Merko Grupi uueks nimeks sai AS Riverito”. Link:
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=4af34f21-19e4-4a6c-b125-2cfc250531aa&open=sec Seega Nabala karstialale Nõmmküla karjääri taotleb kaevandamisluba investeerimisfirma AS Riverito!!
27. jaan. Paekivitoodete Tehas käis delegatsiooniga külastamas Tuhala-Nabala kanti. Kuna kohalikud ei näe võimalust siinses karstipiirkonnas kaevandamist, tahtis see delegatsioon siiski demonstreerida, kuidas on võimalik teostada veealust kaevandamist. Kohapeal, Paide vallas Eivere karjääris, selgus, et seal ei olegi karsti, kaevandatakse ainult kuni 8m sügavuselt ja ühest karjäärist pumbatava vee kogus on ca 70 korda väiksem kui Nabalas (võrdle tööga nr. 7683 käesolevas kronoloogias lk.3). Nabala maardlas alustati 2004. a. geoloogiliste uuringutega 7-s kohas. Seega 7x70=490 korda rohkem kulub maad settetiikidele, surnud vee kogustest rääkimata! Pealegi ei ole ka töös nr. 7683 Nabala karstiga arvestatud.
Eivere vee erikasutusluba lingilt:
http://209.85.129.132/search?q=cache:cCBOZsBXJeYJ:klis.envir.ee/klis/per/view_doc%3Fdoc_id%3D46284+eivere+lubjakivikarj%C3%A4%C3%A4r&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee&client=firefox-a
Seega on seal olud kardinaalselt erinevad. Samuti selgus, et PTT esindaja hr. Oks ei ole kursis seni Nabala maardlas tehtud uuringutega (“Kes neid jõuab uurida”-B.Oks), aga suur soov on uuringuid jätkata - lubati kutsuda Soomest või Rootsist georadaritega uurijad. Samuti lubati teha majanduslikud arvestused kaevandamise tasuvuse kohta, aga keelduti võrdlemast seda tavatingimustes kaevandamisega.
Hr. Oks kinnitas, et kaevandamine on nende risk ja uuringute rahastamisega ei ole probleemi.
AS “Mavesi” esindaja Indrek Tamm ütles: “Alt vett peale ei tule ja ülesse teeme saviseina ette.” Kuidas katta Nabala karstialal karjääri põhja survelise põhjavee eest? Puudub tehnoloogia, rääkimata tugevusarvutustest! See on võimatu!
13. veebr. AT: KKM teatas KMH algatamisest Tammiku karjääris (kaevandamise loa taotlus esitatud KKM-le 05.09.07.). Ametl. Teadaannetes kaevand.loa taotlust KKM poolt menetlusse võetud ei ole.
19. veebr. Ehitusmaterjalike arengukava I avalik arutelu.
Protokollist lk. 3 loeme, et nii E. Reinsalu kui ka D. Kaljo peavad vajalikuks, et majanduslik hinnang tuleb viia arengukavasse, sest eraettevõtte risk on kaevandada ebamajanduslikku maavara. Nabala maardla varudest on üle 132 milj. m3 hinnatud aktiivseteks, kuigi puudub tehnoloogia selle väljamiseks, rääkimata majanduslikest arvestustest!!
Ettepanekule muuta Nabala maardla varud passiivseks (lk. 4) vastas R. Raudsep KKM-st: “Arengukava tulemuste põhjal on võimalik ka varu ümber hinnata”. Just seda ootavadki vähemalt nelja valla elanikud! Link:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1093712/Protokoll_1.pdf
27. veebr. AT: KKM teatas KMH aruande avalikustamisest Nõmmküla karjääris. Kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastatoodanguga 600 tuh.m3, mäeeraldise pindala 47,78 ha.
02. apr. toimus Nõmmküla karjääri KMH aruande (KKM veebilehel: http://www.envir.ee/91619) avalik arutelu Saku vallamajas.
Eksperdi poolt tellitud Soome teadlaste georadarmõõtmise tulemusi ei mainitud.
Need ei vastanud eksperdi ootustele – viitasid karstile ja salajõgedele Nõmmküla karjääris! Ekspert keeldus keskkonnauuringute tegemisest kogu maardla ulatuses, kuigi Nõmmküla KMH programmi tegevuskava p.13 seda nõuab. Ekspertiisi teeb Inseneribüroo Steiger, kelle kreedo on: “Kaevandamine on alati avalik huvi”. Kaevandamisluba taotleb investeerimisfirma AS Riverito!
Geoloogiadoktor Katrin Ergi arvamus Nõmmküla kaevevälja kohta: “Karstumata lubjakivi veerežiimi uurimiseks on olemas terve rida valemeid ja modelleerimise võtteid. Tavatingimustes kasutatava lähenemise tulemused ei rakendu karstialal. Karstiala veereziim on ettearvamatu, seda ei saa puuraukude alusel koostatud mudeliga prognoosida”.
02. apr. Maaleht: “Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste”:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/hoiatus-kaevandus-kuivataks-ulemiste.d?id=23967707
Artiklist: “Mehed, kes avastasid, et Ülemiste järve toidavad maa-alused jõed, usuvad, et lähedusse jääva Nabala lubjakivimaardla avamine võib otseselt mõjutada pealinna joogivee-varusid”.
02. apr. alustati kohalike inimeste hulgas allkirjade kogumist Nabala maardla varude ümberhindamiseks passiivvarudeks.
2/2009 Loodusesõber “Nabala: vesi või karjäär”. Link:
http://www.ilm.ee/index.php?45549
09. apr. Harju Elu “Saku vald ei soovi paekaevandust”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=730&Itemid=1
14. apr. Nädaline “Kaevanduse taustajõududest”. Link:
http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=rubriik&teema=arvamus&ID=510818
Artiklis toodud teavest, mis KMH aruande avalikul arutelul kanti ette piiratud ajast tingituna kahe inimese poolt, ei jõudnud protokolli ühtegi sõna!
20. apr. Eesti Päevaleht: “Riigikontroll: karjäärid ei pea tulema koduõue”. Link: http://www.epl.ee/artikkel/465941
Väljavõte: “Nii näiteks võiks jätta juba aastaid palju kirgi kütnud põhjaveealuse Nabala paemaardla kaevandusload välja andmata ja selle asemel leida kaevandamiseks sobivamad kohad”. Kommentaariumis teab aga emeriitprofessor E. Reinsalu: “Maardlates, kus praegu arendatakse kaevandamist (näiteks Nabala) on kaevandamise keskkonnamõju väiksem, kui mujal”. Emeriitprofessor oskab jälle negatiivselt üllatada!
30. apr. Nabala Keskkonnakaitse Ühing saatis KKM kirja ettepanekuga peatada maapõuealaste lubade menetlemine kuni ehitusmaterjalide arengukava valmimiseni ja kohalike elanike 2200 allkirjaga kinnitatud nõudmise Nabala maardla varude ümberhindamiseks.
30. apr. Maaleht: “Nabala karstiala ja põhjavee kaitseks anti kuuga 2200 allkirja”: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/nabala-karstiala-ja-pohjavee-kaitseks-anti-kuuga-2200-allkirja.d?id=23968877
30. apr. AT: KKM teatas KMH algatamisest Nõmmevälja ja Tagadi karjääris.
30. apr. Maaleht: “Külarahvas ei usalda kedagi”. Link:
http://74.125.77.132/search?q=cache:nvP2iY0D0LMJ:paber.maaleht.ee/%3Fpage%3D%26grupp%3Dartikkel%26artikkel%3D14830+nabala+allkirja&cd=11&hl=et&ct=clnk&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a
04. mail Kiili valla veebilehelt: “Nabala karstiala ja põhjavee kaitseks anti 2200 allkirja”. Link:
http://74.125.77.132/search?q=cache:kB7Tki8qbZYJ:www.kiilivald.ee/7339+nabala+allkirja&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a
08. mail ajalehest Harju Elu: “Nabala kaitseks koguti üle 2000 allkirja”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=775&Itemid=169
14. mail Riigikontrolli aruanne Riigikogule: “Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine”. http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2091/Area/15/language/et-EE/Default.aspx#results
Punkt 77: ”Kuigi maapõueseaduse https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13254128
(prg. 10 lõige 6 ja 7) kohaselt peab enne, kui maavaravaru geoloogilise uuringu alusel aktiivseks tarbevaruks nimetatakse, hindama ka võimalikku keskkonnamõju ulatust ja kaevandamise võimalikkust, siis tegelikkuses kinnitatakse aktiivne tarbevaru ainult maavara uurituse andmetest lähtudes ja ilma kaevandamise mõju hindamata. Maavara kinnitamisega aktiivseks tarbevaruks muudetakse see vormiliselt “tõestatult kaevandamisväärseks”. (Keskkonnaministri 21. aprilli 2005.a. määrus nr. 29):
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=891302
Riigikontrolli aruandest punkt 79: “Näiteks kinnitas keskkonnaminister 11.06.2007. a. Nabala lubjakivimaardla maavarad aktiivseks tarbevaruks, hindamata kaevandamise võimalikku mõju karstiala veerežiimile, looduskeskkonnale ja kohalike elanike huvidele...”.
31. dets. 2008.a. seisuga on Nabala maardlas aktiivseks (vormiliselt “tõestatud kaevandamisväärseks”) hinnatud 132044 tuh.m3 ehituslubjakivi s.h. 52258 tuh.m3 aktiivse tarbevaruna ja 79786 tuh.m3 aktiivse reservvaruna. Andmed KKM kodulehelt:
http://www.envir.ee/1097665
09. juuni KKM vastuses Nabala Keskkonnakaitse Ühingu kirjale 30. apr. KKM minister ei nõustunud lubade menetluse katkestamisega ja ignoreeris 2200 allkirjaga nõudmist!
10. juuni Ehitusmaterjalike arengukava II avalik arutelu. Protokolli link:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1098057/emvrde+protok+nr+2.pdf
Küsimustele vastates lk. 4 ütleb E. Niitlaan: “Kui lähtuda Nabalas killustiku tarbimise seisukohast, siis on avalik huvi killustiku suhtes. Aga Nabalas kaevandamise küsimuse lahendamine on hea võimalus teha kaalutletud otsus avaliku ja teiste huvide seisukohast lähtudes”. Egas ometi nelja valla kodanike püüdu oma elukeskkonda mõttetu hävitamise eest kaitsta peeta vaid isiklikuks huviks?!
11. juuni Eesti Päevalehe juhtkirjaks – “Nabala ja maailmanaba”. Link:
http://epl.ekspress.ee/artikkel/470958
Väljavõtteid: “Keskkonnaminister ei jäta kahtlust, kelle huve ta peab Harju maakonnas Nabala paekaevanduse rajamisel tähtsamaks...
Tegemist on piirkonnaga, kus on karstiala, pikad maa-alused jõed ja Tuhala nõiakaev. Tuhala kaev on unikaalne loodusnähtus, millest on korduvalt kirjutanud ka välismeedia. Selle keskkonnalane tähtsus on suurem kui näiteks paekaevanduse killustikust saadav tulu. Pealegi pole praegu mingit buumi, et selliseid varusid nii jõuliselt, paljude huvidest üle sõites tarvis oleks”.
11. juuni Eesti Päevaleht “2000 toetusallkirja Nabalat kaevanduste käest ei päästa”. http://www.epl.ee/artikkel/470977
“Keskkonnaminister pole nõus kaevanduslubade taotluste menetlemist peatama”. “Minister ütles, et maa-aluste jõgede ja karsti tõttu põhjaveetaseme alanemise suhtes tundlikus Nabala piirkonnas kaevandamine tuleb kõne alla vaid siis, kui tehnoloogia võimaldab kaevandada vee alt. „Kuna kaevandajatel sellist tehnoloogiat praegu pole, on selge, et seal keegi midagi kaevandada ei saa,” sõnas ta. „Me ei anna sinna kaevandamislube enne, kui kõik võimalikud riskid on täielikult maandatud. Kui spetsialistid neid riske hinnata ei oska, siis seal ka ei kaevandata.”” Kuidas sai võimalikuks varude hindamine aktiivseks, kui tehnoloogiat praegu pole?! (Vt. ka 14.mai 2009.).
07. juuli – Nabala karstiala on piiritletud ja kantud Eesti Ürglooduse Raamatusse (EÜR).
03. aug. KKM kiri AS Riveritole: “Nabala lubjakivimaardla KMH programm” (Nõmmküla KMH programmi muutmisest; vastus AS Riverito 10. juuli kirjale). Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=547093&asutus_id=1
06. aug. AT: KKM teatas Nõmmevälja karjääri KMH programmi avalikustamisest. Kavandatavad tingimused: teenindusmaa 103,91 ha, aastatoodang 500 tuh.m3, tegevuse kestvus kuni 45 aastat, jne.
17. aug. AS Riverito kiri KKM-ile: “Nabala LKM-s kavandatava Nõmmküla karjääri avamise ja töötamisega kaasneva KMH aruande kaaskiri”. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=553118&asutus_id=1
25. aug. AT: KKM teatas PTT geoloogilise uuringuloa menetlusse võtmisest Tammiku II uuringuruumis Saku vallas, pindalaga 68,59 ha, kuigi RK tegi 18. juunil 2009.a. Vabariigi Valitsusele ettepaneku (526 OE) peatada lubjakivi seni kasutamata maardlate kasutusele võtmise eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö ja uuringuloa uute taotluste menetlemine kuni Looduslike ehitusmaterjalide arengukava heakskiitmiseni Vabariigi Valitsuse poolt.
Samal katastriüksusel (71814:001:0108) oli 20. sept. 2004. a. välja antud geoloogiline uuringuluba nr. HARM – 042 OÜ-le Merko Kaevandused pindalal 75,52 ha. “Loa kehtivuse ajal loaomanik uuringuid ei teostanud ja varu kinnitamise aruandeid ei esitanud, mistõttu kaevandamisloa taotlust esitada ei ole võimalik”, vastas KKM 26.03.2008. kirjas MTÜ-le Taga-Nabala Külad. PTT-le on Tammiku II kolmas taotletav karjäär Nabala maardlas.
8/2009 Eesti Loodus: “Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida” (R. Kuuba Riigikontrolli auditi põhjal):
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2876_2873.html
“Seda, et keskkonnaministeeriumi ametnike arusaam kaevandamisväärse maavara mõistest ei ole selge, kinnitab tänavu 11. juunil Eesti Päevalehes tsiteeritud keskkonnaminister, kelle sõnul ei ole kaevandajatel praegu sellist tehnoloogiat, mis võimaldaks Nabala tingimustes kaevandada”. Sellest hoolimata on minister kinnitanud varud kaevandamisväärseks (aktiivseks)!! (Vt. ka 14. mai 2009).
“Maavara geoloogilise uuringu luba ei anna kaevandamisõigust ega saa tekitada ka nn. õigustatud ootust kaevandada. Kuid senine asjade käik näitab, et geoloogilise uuringu loaga on karjääride rajamine uuritud aladele sisuliselt otsustatud. Palju on kõneldud, et kaevandamise võimalikkus selgub alles pärast kaevandamisloa keskkonnamõju hindamist (KMH). Ometi pole seni kordagi jäetud KMH tulemuste põhjal kaevandamisluba andmata”.
31. aug. Nabala karstiala kanti Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Link:
http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=1479945809&obj=yrg
02. sept. Maaleht Online: “Eesti suurim karstiala on nüüd Nabalas”. Link:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/eesti-suurim-karstiala-on-nuud-nabalas.d?id=25444371
02. sept. Sakus ja 03. sept. Kohila vallas, Tohisool toimusid Nõmmevälja karjääri KMH programmi (KKM veebilehel: http://www.envir.ee/91619) avalikud arutelud. Ekspert, Eesti Geoloogiakeskus (kelle poolt on tehtud ka Nõmmevälja geoloogiline uuring!), ei tunnista endiselt nitraaditundlikku Nabala karstiala ja maa-aluste jõgede olemasolu. Eksperdil oli raskusi lähiümbruses asuvate Natura 2000 alade kaardilt leidmisega, sest programmis oli väide, et lähiümbruses looduskaitsealased objektid puuduvad (tegelikult Rahaaugu kaitseala asub vaid 80 m kaugusel Nõmmevälja karjäärist). Avalik arutelu lõpetati kiirustades, ärakuulamata kõiki küsimusi.
Kaevandamisluba taotleb karstialale AS Kiirkandur, kelle tegevusalaks majandustegevuse registri (MTR) järgi on vaid liiva ja kruusa kaevandamine!
15. okt. KKM kiri AS Riverito-le: “Nabala LKM keskkonnamõju hindamisest”. (Vastus AS Riverito 17. aug. kirjale). Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=553118&asutus_id=1
Väljavõte kirja lõpust: “Lõpliku otsuse KMH aruande osas saame langetada siis, kui aruanne on viidud vastavusse 05.02.2007. heakskiidetud ning 03.08.2009. muudetud Nabala lubjakivimaardlasse kavandatava Nõmmküla karjääri rajamise ja töötlemisega kaasneva KMH programmiga ja teostatud on KMH teine etapp”. Huvitav, mida sisaldab 03.08.2009. KMH programmis tehtud muudatus ja miks seda ei ole avalikustatud?
16. okt. AT: KKM teatas Tammiku karjääri KMH programmi avalikustamisest. Kavandatavad tingimused: teenindusmaa 85,80 ha, keskmine aastamäär 520 tuh.m3, loa kehtivus 30 aastat, jne.
19. okt. Väljavõte EGK (Nõmmevälja uuringuala KMH ekspert) vastusest Saku Vallavalitsuse küsimusele 45. a. kaevandamise loa õiguslikkuse kohta:
“On tõsi, et kaevandamise luba on kehtiva seadusandluse alusel võimalik väljastada kuni 35. aastaks. Ekspertide grupp näeb lahenduseks 3 võimalust, milledest KMH käigus valitakse optimaalseim”. Vastusest koorub välja kõige otstarbekam variant:
“Maavara sihipärase, loodussõbraliku ja säästliku kasutamise seisukohast lähtudes on kindlasti kõige otstarbekam väljastada kaevandamise luba 45 aastaks. Selleks pole ka põhjendatud takistusi. Tuleb ainult muuta seaduses kokkulepitud kaevanduse kestvuse aega”. Nii lihtne see ongi – muuta vaid seadust!!
Ja sellele järgneks 45 aastat 6-l kuul ca´4167m3 lubjakivi kaevandamist päevas (500000m3:6kuud:20t/p.= 4167m3/päevas)!!
28. okt. RK infotunnis vastas KKM minister J. Tamkivi küsimustele EER-i püstitatud teemal "Nabala maardla varudest". Link:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1256727900#pk5042
Väljavõte stenogrammist: J. Tamkivi: “Kaevandusloani ei jõua mitte keegi enne, kui ei ole välja pakutud selline kaevandamistehnoloogia, mis tagab selle, et seal ei teki keskkonnakahjusid”.
Ministri selgitus kumulatiivse mõju hindamiseks ei vasta Euroopa Komisjoni 11. direktoraadi juhistele, mille järgi tuleb kumulatiivsete mõjude allikatena arvestada minevikus toimunud, nüüdisajal toimuvaid ja kavandatavaid tegevusi, aga ka tulevikuks visioneeritavaid toiminguid.
Nabala maardla lubjakivi kvaliteedist vt. 1988. a. ja 28. juuli 2007. a. kronoloogia materjalidest.
29. okt. Eesti Päevaleht “Tallinlaste veeallikas Ülemiste järv ammutab oma vett ka salajõgedest”. Link: http://www.epl.ee/artikkel/481289
30. okt. Hüdrogeoloogi, geol. min. kand. Hella Kink`u arvamusi planeeritava Tammiku karjääri rajamise KMH programmi kohta:
1. Mainitud pole Nabala karstiala ega maa-aluseid jõgesid;
2. Pärast kaevandamist endine veereziim ei taastu, kuna maa-aluste jõgede vooluteed on
rikutud;
3. Vale on väide, et Tammiku karjäärialal Soome teadlaste poolt karstinähtusi ei
tuvastatud;
4. Tammiku Natura-ala allikad ja allikasood toituvad karstiveest;
5. Põhjavee modelleerimine ei ole karstialal võimalik ega anna tõepäraseid tulemusi.
6. Väljapumbatavat karjäärivett ei tohi juhtida Tuhala ja Pirita jõe kaudu Ülemiste järve, sest ka kõige keskkonnasäästlikuma tehnoloogia rakendamisel võib ärajuhitavasse vette jõuda naftaprodukte, lõhkamisjääke, olmeprahti jm.;
7. Miks ei ole KMH programmi tutvustatud Tallinna Veele?
05. nov. Oru Külakeskuses, Kose vallas toimus Tammiku karjääri KMH programmi (KKM veebilehel: http://www.envir.ee/91619) avalik arutelu. Programmi lk. 3: Nabala maardlas Tammiku lubjakivikarjääri kasutuselevõtu vajadus tuleneb PTT lubjakivikarjääride kaevandatavate varude ammendumisest Tallinna piirkonnas. Sellist vajadust on hakatud viimasel ajal nimetama avalikuks huviks!! Karjäär külgneb Tammiku looduskaitsealaga (Natura 2000). Unustatud on Rahaaugu ja Mahtra Natura 2000 alad. Ei võimaldata ligipääsu 2-le tööle, mille alusel on koostatud kavandatava tegevuse kirjeldus Tammiku karjääris. Ekspert, Maves AS, ei taha tunnistada ei Nabala karstiala ega maa-aluste jõgede olemasolu. Tegelikult on soomlaste eksperthinnangus georadarmõõtmiste skeemidel selgelt näidatud karstihorisont, urbne aluskivim, millel on veeühendusi (maa-alunu jõgi). Lubatakse analüüsida vaid Nõmmküla karjääri käikuandmisest johtuvat kumulatiivset mõju põhjaveele. Miks ei arvestata Nõmmevälja ja Tagadi karjääriga, mis asuvad pealegi poole lähemal Tammiku karjäärile võrreldes Nõmmküla karjääriga? Huvitatud osapooltena on märgitud vaid Kose valla elanikke!!
Veetaseme alandamise mõju ulatuvat kuni ca 2 km kaugusele karjäärist, mis on mitu korda väiksem kui 2007. a. Maves AS poolt tehtud töös nr. 6040!!
Kaevandamisluba taotleb Tammiku karjääri PTT, kelle esindaja B. Oks pareeris igat küsimust väitega, et Nabala on üleriigilise tähtsusega maardla. Murelikke küsimusi ja ettepanekuid kommenteeriti pika laua tagant üsna irvitavalt, mida pole varem sellistel aruteludel ette tulnud.
13. nov. Harju Elu “Kas Tuhala Nõiakaev kuulub hävitamisele”? Link: http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1052&Itemid=169
16. nov. Ehitusmaterjalide arengukava KMSH aruande eelnõu avalikul arutelul eksperdi Madis Metsuri ettekanne:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1107722/16112009+MMIT+ettekanne+KKM.pdf
Ettekandest lk. 24: Nabala piirkonda kavandatud suurde lubjakivikarjääride veekõrvalduse vajadus (sademevesi + põhjavesi) jääb olemasolevate projektide ja modelleerimiste järgi alla 10000m3/d, seda ilma veetõrje abinõusid rakendamata. Selline suurusjärk on EGK uuringute tulemus üksikust karjäärist; pealegi EGK ei tunnista Nabala karstiala, mistõttu väide ei vasta tegelikkusele.
Eelnimetatud avaliku arutelu protokoll: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1107720/Avalik+arutelu_16112009.pdf
Küsimustest ja sõnavõttudest:
Lk. 7 Aleksei Lotman on teinud ettepaneku olulise keskkonnariskiga maardlaid (nagu näit. Nabala) kasutusse ei võeta ja nende maavaravarud kuulutataks passiivseks. Vastus: Kohalike elanike arvates on kõik maardlad suure riskiga, seepärast ei saa päris niimoodi lähtuda. Asju peab enne analüüsima ja mitte võtma maardlaid arvamuse põhjal nimekirjadest välja?! Nabala ei kuulu “kõigi maardlate” hulka. Nabala on ainuke maardla Eestis, kus lubjakivivarud on 100 põhjavee all ja selle väljamiseks puudub tehnoloogia, mida tunnistab ülejärgmises lõigus ka KKM esindaja Rein Raudsep.
Lk. 8: Rein Einasto: Miks pole kuuldud arvestusi, kui palju odavamaks läheb kaevandamine põhjaveepealsest lasundist võrreldes veealusega (näit. Nabala – Kose-Uuemõisa)? Säästlikkus eeldab selliseid arvutusi ja nende arvestamist planeerimisel. Vastus: Sellist arvestust ei ole tehtud, see oleks iga maardla kohta küllaltki erinev, sõltudes konkreetsest olukorrast, kuid teatud üldistus võiks olla olemas. Maapõueseadus prg. 10 p. 6 järgi on aktiivvaruks hindamise eelduseks majanduslikud arvestused. Seega rikutakse seadust! Peale selle seni kõigi uuringualade puhul KMH-l alternatiivid teistest maardlatest puuduvad.
Lk. 9 Rein Raudsep kommenteerib, et kõik on selge, kui me räägime liiva ja kruusa veealusest kaevandamisest/pumpamisest, see on võimalik. Põlevkivi, lubjakivi ja dolokivi veealust kaevandamist me praegu ei oskagi kommenteerida, see tehnoloogia on alles läbitöötamisel. Sellise tõdemusega avalik arutelu lõpetati.
Aga just sellepärast ongi vaja A. Lotmani ettepanekut (vt. eestpoolt) arvestada, sest varude hindamisel aktiivvarude hulka ei ole arvestatud tegelikke olusid (puudub tehnoloogia ja majanduslikud arvestused, rääkimata keskkonnakahjudest). Väljavõte Maapõueseadusest prg. 10: (7) Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13254128 Seega Nabala maardla varude hindamisel aktiivseteks on tegemist seaduse rikkumisega!?
19. nov. Lääne-Eesti veemajanduskava (VMK) avalik arutelu. VMK järgi peavad veekogud saavutama hea seisundi 2015. aastaks ja pikendatud leebema eesmärgi puhul 2021. aastaks. Ülemiste järve, Pirita ning Vääna jõe jt. viimiseks heasse seisundisse on tähtajaks 2021. a. Tore! See peaks välistama igasuguse kaevandamise Nabala karstialalt! Vastasel juhul tõmmatakse tühjaks ka Paekna allikajärv, mis alates Angerja jõe suunamisest Pirita jõkke on Vääna jõe algus. Sama juhtus Tammejärvega, kui alustati liiva kaevandamist Männiku karjäärides.
Kuluaarivestluses pidi hr. M. Metsur tunnistama, et Eestis ei ole kasutuses ühtegi lubjakivikarjääri, kus kaevandatakse 100 põhjavee alt. Küsimusele “Miks tahetakse seda teha Nabalas, kui Eestis, paemaana, on küllalt kohti, kus seda on võimalik teha keskkonda oluliselt kahjustamata?”, vastas hr. M. Metsur vastuküsimusega: “Kas te teate, et ma olen põhjavee komisjoni esimees?” Eelnevalt oli ta juba põhjendanud, et keegi ei taha oma naabruses kaevandamist, aga kõik tahavad autoga sõita jne. Miks põhjavee komisjoni esimees ei vastanud küsimusele? Kuidas on võimalik veekogude seisundit parandada kaevandades tiheda maa-aluste jõgede võrgustikuga Nabala karstialalt?
Väljavõte Roadscanners OY 2008. a. tehtud eksperthinnangust pt. 3 ”Ühtne aluskivim ja maa-alused jõed”: “Georadariga tehtud mõõtmiste alusel sai selle geoloogilise horisondi jagada kolme klassi: a) tervem aluskivim, milles ei olnud märke liigsest veest, b) urbsem aluskivim, kus võis paiguti olla vett, kuid millel ei paistnud olevat kaugemaid veeühendusi ja c) urbne aluskivim, millel on veeühendused (maa-alune jõgi)”.
2009. aastal ilmusid hr. Ants Tosin`a värsid “Tuhala tuhud ja Nabala nopped”. “Kuid pole veel kaugeltki selge, keda ootamas luigelend”??? Nii lõpetab autor värsid Tuhalast ja Nabalast.
2010
11. jaan. toimus Rahvusraamatukogu suures saalis Nabala karstiala tutvustav loodusõhtu, millest 14. jaan. ajalehes Harju Elu: “Mure Nabala karstiala pärast tõi rahva kokku”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1174&Itemid=180
A. Talioja: “Paneb imestama, millise ükskõiksusega suhtuvad kõikvõimalikud kinnitajad ja otsustajad asjaolusse, et Nabala karstiala kuulub Ülemiste järve vesikonda ja toitealaks on Mahtra soostik”.
Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, “paevana" Rein Einasto:
“Põhjavee alla tuleks minna alles siis, kui selle pealt enam lubjakivi võtta ei ole”.
26. jaan. KKM kiri nr. 13-3-1/09/15125-2 arendajale hr. Boris Oks`ale PTT-st:
“Käesolevaga kiidame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) prg. 10 lõike 1, lõike 3 punktide 2 ja 4-5, prg. 13, prg. 18 lõigete 2 ja 3 alusel Tammiku KMH programmi heaks”. Välja on jäätud prg. 10 lõige 3 punkt 3, mis ütleb: “KMH järelevalvaja (s.t. KKM) ülesanne on teavitada avalikkust KMH programmi heakskiitmisest”. Miks on p.3 välja jäetud?!
06. veebr. Postimees “Teadlased püüavad Nabala karstiala kopa eest kaitsta”. Link:
http://www.postimees.ee/?id=221485
Väljavõte artiklist: «Uurimuses kasutatakse tüüpandmeid,» kritiseeris Erg (geoloogiadoktor Katrin Erg –S.V.) KMH dokumenti, rõhutades, et tegemist on karstialaga. «Lähenetakse sama metoodikaga nagu tavaolukorrale.»
08. veebr. MTÜ Tuhala Looduskeskus teeb KKM-ile ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks ja Nabala maardla aktiivvarude ümberhindamiseks passiivvarudeks.
09. veebr. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhatus KKM-ile saadetud kirjas “Nabala karstiala kaitseväärtustest” pidas vajalikuks: “....viia läbi täiendav kogu ala loodusväärtuste teaduslik inventuur ja eri piirkondade looduskaitselise väärtuste hindamine..... Senised hinnangud ei arvesta karstinähtustega selles piirkonnas. Lähtudes uuringute tulemustest tuleb otsustada, kas
-
luua üks suur looduskaitsealune (koos kultuuriväärtustega) Nabala karstiala;
-
ala väärib nitraaditundliku ala staatust”.
15. veebr. Maaleht: “Tuhala Looduskeskus tahab Nabala karsti kaitse alla võtmist”:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/tuhala-looduskeskus-tahab-nabala-karsti-kaitse-alla-votmist.d?id=29177525
17. veebr. Ajalehes Harju Elu: “Nabalasse tahetakse suurt kaitseala”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1256&Itemid=180
21.veebr. KKM-ile esitatud teabenõue Nabala maardla KMH menetlusdokumentide avalikustamise kohta. Näit. Tammiku KMH programmi heaks kiitmisest (Vt. 26. jaan.) on möödunud 26 päeva, kuid teavitatud ei ole menetlusosalisi, samuti puudub teade Ametlikes Teadaannetes. Väljavõte KeHJS prg.19 lõige 1:
(1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teatab keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest liht- või tähtkirjaga menetlusosalistele ning arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest arvates.
23. veebr. Ametlikest Teadaannetest: “KKM teatab Nõmmevälja karjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamise keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest”.
Karjääri rajamise kavandatavad tingimused: pindala 103,91 ha, 22642 tuh. m3 ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru, aastatoodang 500 tuh. m3, maksimaalne sügavus 22 m ja tegevuse kestvus kuni 45 aastat.
Tegevuse kestvus kuni 45 aastat!!! Isegi Maapõueseaduse prg. 37 lõige 1 järgi antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks.
§ 37. Kaevandamisloa kehtivusaeg
-
Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks maavaravaru kaevandamiseks dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi, lubjakivi-, metallitoorme-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas ning kuni 15 aastaks järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13254128
08. märts Eesti Maavarade Ühingu märgukiri Euroopa Liidu Parlamendile ja Euroopa Komisjonile: “Kodanikuühendused kritiseerivad Euroopa institutsioonidele saadetud kirjas Eesti maavarade poliitikat”. Link: http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-7348/Kodaniku%C3%BChendused-kritiseerivad-Euroopa-institutsioonidele-saadetud-kirjas-Eesti-maavarade-poliitikat
08. märts Tallinna Postimees: “Algas allkirjade kogumine Nabala karstiala kaitseks”. Link:
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=233977
Vastavate materjalidega saab tutvuda ning üleskutsele allkirja anda aadressil http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com. Veebilehe koostaja Ants Talioja MTÜ Tuhala Looduskeskusest koostöös nelja valla rahvaga.
08. märts Maaleht: “Tuhala Nõiakaevu päästmiseks on veebis kogutud üle 2000 allkirja”. Link:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/tuhala-noiakaevu-paastmiseks-on-veebis-kogutud-ule-2000-allkirja.d?id=29633089
“Meie senised hääletõstmised, kirjad ja avaldused pole kasu toonud. Keskkonnauuringud tehakse vastavalt tellija soovile ja miski ei paista aitavat,” märkis Ants Talioja.
08. märts Reporter: “Tuhala Nõiakaev ja maa-alused jõed võivad saada ajalooks”. Link: http://www.reporter.ee/2010/03/08/tuhala-noiakaev-ja-maa-alused-joed-voivad-saada-ajalooks/
08. märts KKM edastab Tuhala Looduskeskuse poolt Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku Keskkonnaametile. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=563933&asutus_id=1
10. märts Peaminister RK infotunnis: “Maavarade kaevandamise lubade menetlemise peatamine”. Link:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1268215500#pk5883
Peaminister Ansip: “Soovitused on loomulikult järgimiseks, me hindame neid kõrgelt, kuid peame siiski seadust ülimuslikuks” Seega RK soovitus ei ole valitsusele täitmiseks. Ansip: “Ei, kindlasti ei tohi keegi teha niisugust põhjendamatut järeldust, et kui juba lubati uurida, siis sellega on lubatud ka kaevandada”. Nii on aeg-ajalt arvanud ka keskkonnaminister. Ometi on just nii “juhtunud” – ükski uuring ei ole jäänud kaevandamisloata.
Ansip: “Jah, ka mina olen valmis Tuhala nõiakaevu toetuseks või kaitseks oma allkirja andma”.
10. märts Postimees: “Ansip: võin samuti anda allkirja Tuhala Nõiakaevu toetuseks”. Link:
http://www.postimees.ee/?id=235187
11. märts Postimees: “Urmas Sisask võitleb lubjakivimaardla rajamise vastu”. Link:
http://www.postimees.ee/?id=235650
12. märts Harju Elu: “Nõiakaevu kaitseks kogutakse allkirju”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1313&Itemid=180
"Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad," märgitakse Tuhala Looduskeskuse pöördumises.
15. märts Õhtuleht: “Helilooja Urmas Sisask: kaevanduse vastu lähen või püssiga!”. Link:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=370645
15. märts Harju Elu Jaanus Tamkivi: “Mida teha Nabalaga?”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1326&Itemid=180
“Seega ei tule praegu Nabalas lubjakivikarjääride avamine kõne allagi – keskkonnaministrina ei allkirjasta ma kaevandamisluba enne, kui olen veendunud, et kasutusele võetav kaevandamisviis ei ohusta keskkonda”. Nähtavasti oleks pidanud juba aktiivvarudesse kinnitamisel sellega arvestama (Maapõueseadus prg. 10 lõige 6 ja 7).
17. märts Eesti Päevaleht: Tuhala Nõiakaevu toetuseks on antud üle 45000 allkirja”. Link:
http://www.epl.ee/artikkel/493764
18. märts Vikerraadios Uudis+ Salvestatud intervjuu Jaanus Tamkiviga ja stuudios on Ants Talioja ja Salme Väljataga. Link:
http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/1142
19. märts PTT, AS Kiirkandur ja AS Riverito kiri KKM-ile: “Koosmõju hindamisest Nabala lubjakivimaardlas”. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=564692&asutus_id=1
“Arendajad on seisukohal, et Nabala maardlas kaevandamise välistamine on õiguspärane tegevus, kui see tuleneb KMH-se tulemustest või lähtuvalt riigi ja kohalikust huvist”.
Avalikku huvi näitabki Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitseks antud allkirjad, esimese 10 päevaga ca 46000 allkirja 91 riigist!!
Teatavasti kaks kolmest kaevandajast (Paekivitoodete Tehas ja Kiirkandur) ühendasid oma jõud ka eelmisel aastal. Millegipärast mõne kuu pärast mindi uuesti lahku... Nii nähtavasti ka nüüd (Vt. 22. märts PTT kiri KKM-ile).
22. märts PTT kiri KKM-ile: “KMH Nabala lubjakivimaardlas Tagadi ja Nõmmevälja lubjakivikarjäärides”. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_upload/Paekivitoodete_Tehase_OU_50.292426.pdf
Väljavõte: “Uuringud on keerukad ja ressursimahukad. Sellest tulenevalt on PTT OÜ asunud seisukohale, et KMH läbiviimine Tagadi lubjakivikarjääris oleks otstarbekas pärast Tammiku karjääris KMH läbiviimist ja kaevandamise alustamist”. Vaat selline kavalus?!
29. märts Reporter: “Ülekeev Tuhala Nõiakaev kütab üles inimeste kirgi”. Link:
http://www.reporter.ee/2010/03/29/ulekeev-tuhala-noiakaev-kutab-ules-inimeste-kirgi/
30. märts Eesti Päevaleht “Nabalas kaevandajad ühendasid oma jõud”. Link:
http://www.epl.ee/artikkel/494370
Kuidas usaldada seniseid uurijaid-eksperte, kes ca 5-aastase arvutamise/modelleerimise tulemusena ei ole avastanud karsti ega maa-aluseid jõgesid?! Soomlaste 2008. aasta georadaruuring tõestas karstijõgede olemasolu, mis pealegi ühtisid geobioloog Rein Hansteini poolt avastatud jõgedega! Sellise “uurimise” jätkamisel ei ole mõtet! (Vt. ka 19. ja 22. märtsi sündmusi).
01. apr. EGK XVIII Aprillikonverents – “Eesti maapõu ja selle mõistlik kasutamine”. Link:
http://www.egk.ee/egk/veeb/rubriik_uudised_sundmused/teate_fail/Aprillikonverents.teesid.pdf
Tuhala – Nabala piirkond on mitmel lektoril, kel kreedoks “kõik saab alguse kaevandamisest”, “pinnuks silmas”. Aitäh paevanale, professor Rein Einastole, kes järjekindlalt püüab riiklikku maavarade poliitikat “rööpasse juhtida”!
03. apr. Tallinna Postimees “Tuhalas hakkas Nõiakaev keema”. Link:
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=245170
03. apr. Postimees “Tamkivi: Tuhalas on palju keskkonnariske”. Link:
http://www.postimees.ee/?id=245168
07. apr. Ants Talioja tutvustab Looduse Omnibussi rahvale ja teistele loodusesõpradele Tuhala - Nabala piirkonda. Video autor Jaak Tibar. Link: http://toru.ee/view/3eb09f2f5978
“....karstiala toidab Ülemistet, siis nii raisatakse Tallinna joogivee varu. Seoses sellega on kiirkorras tõstatatud küsimus Tuhala Nõiakaevu topistamisest”. Selline huvitav ettepanek emeriitprofessorilt ja nii õpetatakse meie tulevastele mäeinseneridele, kuidas käituda loodusega...
10. apr. ERR uudised: “Ansip: Tuhala geoloogilisi uuringuid ei saa peatada”. Link: http://uudised.err.ee/index.php?06196816
11. apr. Tuhala “laulupidu”, kui Nõiakaev kees. Kohal oli helilooja Urmas Sisask loitsuga: “Eesti pole sinu tasku...” Kiili vallavanema Tarmo Vaik`u, Kohila vallavanema Andrus Saare, Kose vallavanema Vello Jõgisoo ja Saku vallavanema Kuno Rooba tellimusel Endel Grensmanni poolt lennukilt tehtud aerofotod ja videosalvestused lingilt: http://www.facebook.com/album.php?aid=12721&id=110630588967027&ref=mf
13. apr. Postimees “Professor: kaevandus ei hävita Tuhala Nõiakaevu”. Link:
http://www.postimees.ee/?id=249104 See on pöördumine sm. T. Lõssenko jälgedesse: “Me ei oota looduselt armuande, meie ülesanne on neid võtta”. (Vt. ka 07. apr. – E. R. “Tuhala Nõiakaev tuleb sulgeda”).
14. apr. KKM vastus Tuhala Looduskeskusele Nabala maastikukaitseala moodustamisest. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=565798&asutus_id=1
14. apr. KKM uudis: “Nabala kaitseala moodustamise otsustavad eksperdid”. Link:
http://www.envir.ee/1119983
“Nabala maastikukaitseala moodustamiseks ekspertiisi koostamine on üks samm sellel teel, et kaitsta ka Tuhala Nõiakaevu, kuid mõistagi on oluline kogu piirkonna veerežiimi säilimine,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ta lisas, et enne lõpliku selguse saamist ei allkirjasta ta ühtegi kaevandamisluba Nabala maardlasse.
14. apr. Kiili, Kohila, Kose ja Saku vallavanema pöördumine Vabariigi Valitsuse poole. Link:
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT000C8E42/$file/10-01236.pdf
14. apr. ERR uudised: “Tuhala Nõiakaevu kaitseks loodi Nõiakaevu loits”. Link:
http://uudised.err.ee/index.php?06200488
14. apr. Mäeettevõtjate ja ehitusmaterjalide tootjate kiri RK Põhiseaduskomisjonile ja Vabariigi Valitsusele. Link:
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT000C8EAE/$file/10-01270.pdf
16. apr. KKM kiri Keskkonnaametile ja Keskkonnateabe Keskusele Nabala kaitseala moodustamisest. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=566033&asutus_id=1
16. apr. Harju Elu “Kiirkandur vägisi Nabalasse kaevandama ei lähe”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1397&Itemid=180
19. apr. Riigikogu liikmete arupärimine Keskkonnaministrile: “Riigile kuuluvate maavarade kasutusse andmise korraldamisest”. Link:
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT000C8F6A?open
20. apr. KKM vastus TA Looduskaitse Komisjonile Nabala karstiala asjus. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=566199&asutus_id=1
20. apr. Elu 24 “Video: Eesti muusikud laulsid Nõiakaevu kaitseks”. Link:
http://www.elu24.ee/?id=252374&com=1
21. apr. Õhtuleht: “Video: tuntud muusikud laulavad Tuhala Nõiakaevu kaitsmise nimel”. Link: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=375309
22. apr. Maaleht: “Nabala sõjatandril tõuseb pinge”. Link:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/nabala-sojatandril-touseb-pinge.d?id=30581783
23. apr. Keskkonnaameti kiri 4 vallavanemale: “Riiklikul tasandil Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepanekust”. Link:
http://www.keskkonnaamet.ee/sadr/index.php?id=10536&op=doc_details&dok_id=185310&asutus_id=1 Tundub, et “jää on hakanud liikuma”.
26. apr. KKM pressiteade: “Keskkonnaminister kohtus Nabala piirkonna vallajuhtidega”. Link: http://www.envir.ee/1121469
26. apr. Delfis “Tamkivi: praegu ei tule Nabalas kaevandamise alustamine kõne allagi”. Link: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tamkivi-praegu-ei-tule-nabalas-kaevandamise-alustamine-kone-allagi.d?id=30672673
27. apr. EER pressiteade: “Omavalitsuste otsustusõigust tuleb suurendada”. (Vt. 14. apr. I). Link: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=56900
28. apr. Rahvusvahelise uudisteagentuuri AFP (Agence France Presse) kaudu on jõudnud uudis Tuhala Nõiakaevu aktsioonist tuhandete meediaväljaanneteni maailmas s.h. Google News, France 24 News, Terra Daily, Yahoo News, Ottawa Citizen, National Post, Vancouver Sun, Calgary Herald, USA Today jt. Autor Anneli Rõigas. Link:
http://www.google.com/search?source=ig&hl=en&rlz=&=&q=%22Estonians+protest+open-pit+mine+plan+at+%27Witch%27s+Well%27%22&btnG=Google+Search&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai=
“Eesti on sunnitud importima lubjakivi Soomest ja Rootsist, kui lähemal aastakümnel ei avata uut lubjakivikarjääri", ütles PTT direktori asetäitja Boris Oks, kes kahjuks oma sõnumis on andnud valeinformatsiooni – paekivi on Eesti rahvuskivi, mida on riigil aktiivvaruna ilma Nabala maardlata arvel 116. aastaks, arvestades 2008.a. kaevandamismahuga; seega puudub igasugune vajadus selle importimiseks!
03. mai ETV saates Osoon. Link:
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=105546
Imetlusväärt on saatejuhi Kristjan Kaljundi tahe välja öelda oma seisukohad. Näiteks olevat Nabala maa-alused jõed lausa Eesti looduskaitse suurim müüt! Kummalisel kombel saates ainukese hüdrogeoloogiadoktori Hella Kink`u seisukoht on risti vastupidine, aga see ei muutnud saatejuhi skeptilist suhtumist Nabala karstiala maa-alustesse jõgedesse...
04. mai KKM uudis: “Keskkonnaminister: Nabalas tuleb teha täiendavaid uuringuid”. Link: http://www.envir.ee/1122303 Kahjuks KKM kantsleri kt. O. Tammemäe arvamus aga oli, et uuringute käigus Nabalas maa-aluseid jõgesid ei leita!!
04. mai Postimees “Minister tahab Nabalas täiendavaid uuringuid”. Link:
http://www.ilmajaam.ee/?id=258486
06. mai Maaleht “Keskkonnaminister: Nabalas tuleb teha täiendavaid uuringuid”. Link:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/keskkonnaminister-nabalas-tuleb-teha-taiendavaid-uuringuid.d?id=30847269
07. – 13. mai AFP-i kaudu on maailma meediasse jõudnud Anneli Rõigase artikkel “Eesti nõiakaev keskkonnalahingu keskmes”. Link:
http://www.google.ee/search?client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&channel=s&hl=et&source=hp&q=%22Estonia%27s+Witch%27s+Well+at+centre+of+environmental+battle+%22&lr=&btnG=Google+otsing
10. mai PTT kiri Keskkonnaministrile, Keskkonnaametile ja Keskkonnateabe Keskusele “Nabala maastikukaitseala moodustamise menetlusest”. Link: http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_upload/PaekivitoodeteTehas_kiri13052010.295796.pdf
PTT teeb KKM-le 4 ettepanekut arendajate kaasamiseks menetlusse!
12. mai ETV “Pealtnägija esitleb: Eesti tähtede ühislaul”.
Sel kevadel kirjutas Urmas Sisask Nabala kaitseks uue hümni „Nõiakaevu loits” ja Karl Madis kutsus seda esitama muljetavaldava nimistu Eesti tähti. Võimas! Aitäh muusikutele! Link: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=105814
10. mai Saku Vallavalitsuse selgituse küsimine KKM-lt Nõmmküla karjääri kohta. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=567430&asutus_id=1
13. mai Delfi “Karl Madis Nabala karstiala kaevandusest: asja asutakse uurima alles siis , kui kopp juba maas”. Link:
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=31023091&l=wdelfi
16. mai Oru Külakeskuses kontsert “Lindude laul mind äratas üles”. Lindude laulude kuulatamine koos Fred Jüssiga, laulab Estonia Seltsi Segakoor. Kontsert on pühendatud Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala toetuseks.
20. mai Eesti Päevaleht “Ansip: Tuhala Nõiakaevu minu ajal ei kahjustata!” Link:
http://www.epl.ee/artikkel/577069
25. mai Eesti Päevaleht “Võimalik, et peaminister valmistub tagasi astuma”. Link:
http://www.epl.ee/artikkel/577359
25. mai ERR “Tallinnas räägiti Nabala paekivikaevanduse poolt ja vastu”. Link:
http://uudised.err.ee/index.php?06204877
Tallinnas Oru hotellis toimunud Tuhala-Nabala piirkonna karjääride avamise teemalisel ümarlaual osalesid nii kaevanduse pooldajad kui ka vastased. Ümarlaua korraldaja, PTT OÜ, poolt lubatud otseülekannet internetis ei toimunud. Teavet üritusel toimunust on avaldatud ainult meedia vahendusel.
25. mai Eesti Päevaleht “Professor: kaevandus ei kujuta Tuhala Nõiakaevule ohtu”. Link:
http://www.epl.ee/artikkel/577375
„Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda, kuid mitte rohkem kui põllumajandus, metsaviljelus, transport, sport või mõni muu inimtegevus,“ lisas professor. Tule taevas appi!
26. mai Äripäev - uudis: “Nabala kaevanduse tulevik ikka veel lahtine”. Link:
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:ANqcNjpn_g4J:www.aripaev.ee/4693/uud_uudidx_469302.html+nabala+vastasseis&cd=6&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a
26. mai Äripäev “ Nabala kaevanduse tulevik ikka veel lahtine”. Link:
http://www.ap3.ee/?PublicationId=a972f299-6232-43ae-af9d-7f7467b1d497
26. mai Vikerraadio Reporteritund “Nabala arutelu”. Stuudios KKM asekantsler Olavi Tammemäe.
EGK hüdrogeoloogia osakonnajuhataja R. Perens väidab: “Tegemist ei ole karstialaga”. Tule taevas appi – Nabala karstiala on ju EELIS-es! Samuti selgus raadiomonitooringust, kelle huvide kaitsel on KKM esindaja.
28. mai Harju Elu “Kadriorus väideldi kaevanduste üle”. Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1491&Itemid=180
Enno Reinsalu sõnul jääks kaevandamise mõju keskkonnale Nabalas väiksemaks, kui see oleks näiteks Lool, Lasnamäel või Harkus, kus praegu juba kaevandatakse või kavatsetakse kaevandama hakata. Huvitav, millistele teaduslikele faktidele ja hinnangutele (mida ta eelmises lõigus tähtsustab) tuginedes?
31. mai MTÜ Tuhala Looduskeskus teeb ettepanekud KKM kodulehe täiendamiseks. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=568388&asutus_id=1 KKM kodulehele jõuavad:
-
Hella Kink “Keskkonnauuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas”, 2007. a.;
-
Tomi Herronen ja Timo Saarenketo “Georadarmõõtmised Tuhala piirkonnas – Maa-aluste jõgede esinemine”, 2008. a.
31. mai Ajaleht “Pealinn”: “Mitte ainult Nõiakaevust: maavarade uurimine on Eestis allutatud omanike huvidele!” Link:
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=81&lang=5&nid=7646
«Kes maksab, see tellib ka muusika,» lausub Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto, kelle meelest on meie õhuke riik erinevalt arenenud majandusega maadest jätnud maavarade uuringud kaevandajate kätte, mistõttu pole kaevandamisel esikohal loodushoid ega säästlikkus.
01. juuni Peaministri vastus Kiili, Kohila, Kose ja Saku vallavanema 14. aprilli kirjale. Link:
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT000DBDCA?open
Vastusest: “Kinnitan teile, et seni, kuni mina olen peaminister, Nabala karstiala ei kahjustata”.
06. juuni Delfi TV3: “Raekoja platsil kõlas Nabala karstiala kaitseloits”. Link:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=31517149
06. juuni TV 3 uudised. Link: http://www.tv3.ee/content/blogcategory/429/583/
07. juuni Õhtuleht “Raekoja platsil lauldi Nabala karstiala kaitseks”
Link: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=381878
3/2010 Ajakiri “Loodusesõber”: “Nabala - rohkem kui Nõiakaev”. Link:
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1653_1635.html
11. juuni Eesti Looduskaitse Seltsi seminar ja täiskogu koosolek Tartus. Link:
http://www.elks.ee/index.php?id=1107&nid=284
Seminaril oli põhiteemaks “Paekarjääride pealetung Nabala karstialale – mis on läinud valesti?”, mille põhjal võeti täiskogu otsusena vastu ELKS-i avaldus “Nabala lubjakivimaardla juhtum – mis on valesti?”.
Väljavõte avaldusest: “Tehtud vigadega, nagu ka seadusvastane Nabala varude aktiivsete hulka arvamine peab kaasnema vastutus ja vigade kohene parandamine peab olema iseenesestmõistetav. Esimese sammuna tuleb Nabala maardla arvata aktiivvarude hulgast välja koostatavas ehitusmaterjalide arengukavas 2010 – 2020. Maavarade koondbilanss pakub aktiivseid paevarusid ka Nabalata veel vähemalt 100-ks aastaks”. Kahjuks ei ületanud ELKS-i avaldus ühegi üleriigilise päevalehe uudiskünnist.
11. juuni KKM kiri PTT-le “Nabala maastikukaitseala moodustamise menetlusest” (Vastus PTT 10. mai kirjale). Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=569051&asutus_id=1
Väljavõte kirja lõpust: “Kinnitame Teile, et enne kui Keskkonnaminister saab langetada otsuse võimaliku riikliku kaitseala moodustamise kohta, on vajalik antud alal teostada põhjalikumad uuringud”.
13. juuni Roheline Värav “ELKS: Käed eemale Nabalast!” Link:
http://www.greengate.ee/?page=4&id=23087
15. juuni Harju Elu “ELKS: Käed eemale Nabalast!” Link:
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1540&Itemid=180
22. juuni KKM kiri kaevandajatele: Nabala LKM keskkonnamõju kooshindamine” s. o. vastus kaevandajate 19. märtsi kirjale. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=569543&asutus_id=1
22. juuni KKM vastus Saku VV 10. mai kirjale: “Nabala LKM Nõmmküla karjääri KMH programmi menetlus”. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=569561&asutus_id=1
22. juunil esitatud teabenõue KKM maapõue osakonna juhataja kt Tarmo All`ile:
“Teatavasti Nõmmküla, Tammiku, Nõmmevälja ja Tagadi mäeeraldiste ehituslubjakivi aktiivvaru on kokku 52960 tuh.m3. Missugustesse mäeeraldistesse kuulub 79084 tuh.m3 (132044 – 52960)? Kui suur on nende pindala ja kus nad asuvad?
Ehitusmaavarade arengukava materjalidest
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1103411/LISA1Maardlad.pdf
on Nabala maardlas (harju- ja Raplamaa kokku):
aktiivvarusid 132044 tuh.m3
passiivvarusid 52052 tuh.m3
prognoosvarusid 370633 tuh.m3 (või koguni 2 x 370633 tuh.m3 – nähtavasti aps!?)
Kokku 554729 tuh.m3 ja maardla suurus 859,78 ha.
Seega 554729 tuh.m3 / 859,78 ha = kasuliku kihi paksus 64,6 m!?
Mis on õige Nabala maardla pindala ja paiknemine kaardil?”
Teabenõuet ajendas esitama KKM asekantsleri kt Olavi Tammemäe soovitus küsimuste tekkimisel pöörduda Tarmo All`i ja Janne Tamm`e poole, kes suudavad anda ammendavad vastused. Samuti soovitas ta kontrollida varusid mitte maardlate vaid mäeeraldiste kaupa, mis andvat tunduvalt realistlikuma ja ausama pildi. Värskeimad andmed KKM kodulehel aadressil
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1100067/koondbilanss_2008.pdf
on 2008. a. koondbilansi andmetel riigis tervikuna ehituslubjakivi aktiivvarusid ilma Nabala maardlata 116. aastaks, arvestades 2008. a. kaevandamise mahuga.
29. juuni KKM maapõue osakonna juhataja kt Tarmo All`i vastus 22. juunil esitatud teabenõudele (mõlemad kirjad KKM avalikus dokumendiregistris registreerimata):
”Teatame Teile, et Nabala maardlas tänase päeva seisuga mäeeraldisi ei
ole, kuna selles maardlas pole siiani kellelegi antud luba maavara
kaevandamiseks. Seega paikneb lubjakivi aktiivne varu maardlas, mitte
mäeeraldistes.
Prognoosvaru kogust ei saa jagada maardla pindalaga, kuna prognoosvaru
paikneb maardlast väljaspool ja on kaardistatud geoloogilise hindamistöö
käigus. Keskkonnaminister prognoosvaru ei kinnita.
Nabala maardla pindala on 859,78 ha.
Maardla paiknemist ja kõiki varuga seotud andmeid, k.a prognoosvaru, on
Teil võimalik vaadata Maa-ameti kodulehel olevast geoportaalist
aadressil: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Kui vajate abi info saamiseks, siis pöörduge palun Maa-ameti geoloogia
osakonna poole”.
Jah, see "mäeeraldis" on tõesti eksitus, täpsem ehk oleks olnud “uuringuala” selle asemel.
Maa-amet töö tehnilise täitjana, saades juhtnööre Keskkonnaministeeriumist, on kinnitanud, et Nabala maardla pindala on 859,78 ha. Kuid me oleme tuttavad ka antud geoportaali aadressil olevate materjalidega. Igal juhul ei ole Maa-ameti geoportaalis piiritletud Nabala maardla pindala mitte 859,78 ha, vaid 859,78 * x ha! Ja need hektarid asuvad ikka ühes ja samas kohas - Nabala karstialal ning teabenõudega on püütud vihjata, kui absurdsed varud on pandud Nabala maardla reale praegu kooskõlastamisringil olevas arengukava eelnõus!
1988. aasta otsingu-uuringutööde aruandes, kust on võetud ka ehituslubjakivi mahud ehitusmaavarade arengukava eelnõusse (koos prognoosvarudega 554729 tuh.m3), on uuringuala pindala ca 2,2 tuh.ha. Ainult Nabala karstialalt kaevandades jätkuks sellest Eesti riigi tarbeks sadadeks aastateks!
Kas 21. okt. 1997. aastal KKM poolt kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni 7. okt. 1997. aasta istungi protokolliline otsus nr. 97-43, millega kinnitati 1988. aastal Nabala piirkonnas tehtud lubjakivide otsingulis – hinnanguliste tööde aruande alusel Nabala LKM aktiivsed ja passiivsed varud, on õiguspärane? KKM jaoks kindlasti, kas ka õiguskaitseorganite jaoks? Elame ju ikkagi Euroopa Liidus!
Mille alusel on arengukavasse kantud Nabala maardla reale 370633 tuh.m3 prognoosvarusid nii Harju- kui ka Raplamaal?
Kes võtab vastutuse piirkonda kavandatava looduskatastroofi eest? Kas meid ootab Nauru saatus?
07. juuli PTT kiri KKM-le “Tammiku lubjakivikarjääri KMH”. Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=570336&asutus_id=1
Väljavõte kirja lõpust: “Palume Teilt kiiresti informatsiooni Nabala maastikukaitseala ettepaneku menetlemise etappidest, uuringutest ja ajakavast, sh. korraldatava karsti leviku täpsustamise geoloogilise uurimistöö tähtaegade ja kavandatud tööde koosseisu kohta.
...oleme huvitatud osalema eelmainitud karsti leviku täpsustamise geoloogilise uurimistöö efektiivsest kavandamisest ja selle peatsetest tulemustest. Ka selles KKM ja kohalike omavalitsuste korraldatavas uuringus tahavad osaleda arendajad!
08. juuli KKM käskkiri nr. 969: “Nabala lubjakivimaardla täiendava geoloogilise uuringu lähteülesande koostamise töögrupi moodustamine”.
Töögrupi esimees: Tarmo All – KKM maapõue osakonna juhataja kt., rakend.geol. magister;
Töögrupi liikmed: Enn-Aavo Pirrus – TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor, geoloogiadoktor;
Rein Raudsep – KKM nõunik, geol.min.tead.kandidaat;
Andres Marandi – TTÜ geoloogiainstituudi vanemteadur, hüdrogeoloogiadoktor;
Leo Vallner – TTÜ geoloogiainstituudi vanemteadur, hüdrogeoloogiadoktor;
Rein Einasto – Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, geoloogiadoktor. Töögrupi koosseisust esimesed kolm on valitud KKM-i ja viimased kolm Kiili, Kohila, Kose ja Saku valla ning sama piirkonna ühiskondlike organisatsioonide esindajate poolt.
Töögrupi ülesanne on esitada keskkonnaministrile 1. septembriks 2010. Nabala lubjakivimaardla täiendava geoloogilise uuringu lähteülesande eelnõu.
Miks vaid geoloogiline uuring, kui 4. mail KKM uudisest võib järeldada, et kohtumisel nelja valla juhi ja kohalike rahvaesindajatega lepiti kokku siiski tunduvalt põhjalikumate uuringute tegemisega? Link: http://www.envir.ee/1122303
30. juuli KKM kiri PTT-le “Tammiku lubjakivikarjääri KMH” (Vastus PTT 07. juuli kirjale). Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=571443&asutus_id=1
Väljavõtteid kirjast:
Keskkonnaameti töövõtulepingu Tirts Tigu OÜ-ga, mille ülesandeks on selgitada välja alal leiduvad loodusväärtused, tähtaeg on 15.11.2010.a.
Täiendava geoloogilise uuringu lähteülesande koostamise tähtaeg on 01.09.2010.a.
Lähteülesandes määratletakse tööde ülesanded ja koosseis, mille alusel taotletakse projekti finantseerimine. Seejärel korraldatakse riigihange töö teostaja leidmiseks. Seega saame uuringu ligikaudsed tähtajad määrata pärast lähteülesande valmimist ning täpsed tähtajad pärast riigihanke läbiviimist.
03. aug. KKM-i kodulehel uudis “Nabala karstialale kavandatakse täiendavaid uurimistöid”. Link: http://www.envir.ee/1133102
Väljavõte: “Kuni uurimistööde lõppemiseni on Nabala maardlas kaevandamislubade andmine välistatud”.
04. aug. Eesti Päevaleht “Nabala karstiala ja paemaardlat hakatakse täpsemalt uurima”. Link: http://www.epl.ee/artikkel/581237
13. aug. Maaleht “Nabala kaevandamisplaanid pandi mõneks ajaks ootele”. Link:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/nabala-kaevandamisplaanid-pandi-moneks-ajaks-ootele.d?id=32564909
18. aug. KKM kiri PTT-ele “Tagadi lubjakivikarjääri keskkonnamõju hindamine” (Vastus PTT 22. märtsi kirjale). Link:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=572105&asutus_id=1
Väljavõte: “Juhul, kui piirkonnas moodustatakse kaitseala, siis tulenevalt maapõueseaduse paragrahvi 34 lõikest 2 võib see olla põhjuseks Teile kaevandamisloa andmisest keeldumiseks”.
23. aug. Kanal 2 Reporter: “MRP aastapäeva koosolek keskendus tänapäeva vabadusele”. Link:
http://www.reporter.ee/2010/08/23/mrp-aastapaeva-koosolek-keskendus-tanapaeva-vabadusele/
Helilooja Urmas Sisask: “....Ma võitlen kindlalt selle eesmärgi nimel, et ka Nabala muudetaks rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealaks”.
27. aug. Eestimaa Rohelised: “Punkides ja Ämmaauku rookides karjääride vastu”. Link:
http://www.erakond.ee/index.php/meedia/artiklid/566-punkides-ja-aemmaauku-rookides-karjaeaeride-vastu
Väljavõte artiklist: “Kõneldi valitsuse selgest suunast vähendada omavalitsuste otsustusõigust tema maal asuva maavara üle. Siis ei loe kohaliku rahvahääletuse korraldamine ega Nõiakaevu toetuseks antud üle 60000 allkirja midagi, kui valitsus soovib nn. “riiklikku huvi” realiseerida”.
31. aug. Väljavõte Nabala LKM piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande töögrupi esimehe Tarmo All`i kirjast töögrupi liikmetele: “Minu ettepanek on jätta uuringumeetodite osas teatav vabadus pakkujale st. kirjutada projekti uuringu ülesanne ning soovitatav meetodite kompleks, kuid pakkuja võib vastavalt oma võimalustele ja kompetentsile pakkuda ka teistsuguse meetodite kompleksi ning kui see on tellija poolt aktsepteeritav, siis võib seda kasutada”. Kui näit. georadar ei näita sügavamale kui 4-5 meetrit ja ka kompetents ei võimalda töögrupi poolt antud ülesandeid lahendada, valib pakkuja ise vastavalt oma võimalustele ja kompetentsile sobiliku meetodite kompleksi! Uskumatu pakkumine, aga tõsi ta on!
9/2010 Eesti Loodus: “Nõiakaev karjääri mõju alla?”
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:tri3rP4oh6QJ:www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3465_3441.html+n%C3%B5iakaev+karj%C3%A4%C3%A4ri+m%C3%B5ju+alla&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a
Sept. KKM asekantsleri O. Tammemäe kommentaar “Kas teadmised vääravad usku?” eelmisele artiklile Eesti Looduses:
http://www.envir.ee/1135032
Väljavõte kommentaarist: “On ka tõsiasi, et inimene pole seni suutnud looduslikke protsesse eriti usutavalt modelleerida, mistõttu suhtun ka Enn Sooviku arvutustesse paraja ettevaatlikkusega. Nagu ikka matemaatilise statistikaga, võib ka taoliste mudelitega tõestada just seda, mida hetkel soovitakse…”.
Just sellepärast ongi Nabala lubjakivimaardla piirkonna põhjavee liikumise digitaalseks modelleerimiseks vaja korraldada omaette riigihange ja kutsuda konkursil osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.
09. sept. Vikerhommik: “Urmas Sisask 50”. Väljavõte: “... Kuna meie järeltulevad põlved laenavad meie esivanemate pärandit, siis ma ei luba sinna mitte ühelgi kopal sisse minna ja ma võitlen selle lõpuni ja ma tunnen, et ma olen juba võitnud”.
20. sept. Kiirkanduri kiri KKM-ile: “Järelpärimine Nõmmevälja karjääri osas”:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=573877&asutus_id=1
27. sept. Keskkonnaminister vastas Riigikogu infotunnis Riigikogu liikmete arupärimisele kaevanduste probleemide kohta:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1285589100#pk6943
Riigikogulase Helle Kalda küsimusele Tuhala ja Jõelähtme probleemide kohta vastas minister: “ …. Tegelikult on need väga erakordsed juhtumid ja neid analüüsitakse väga pikalt. Nabalas ei ole me siiamaani mingit luba andnud ning lähitulevikus ja võib-olla ka kaugemas tulevikus ilmselt ei anna ka. Eks seda näitab tulevik”.
15. okt. 2010. KKM vastus AS Kiirkanduri järelpärimisele Nõmmevälja karjääri osas: http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=575327&asutus_id=1
“Ülaltoodust lähtuvalt kaalume Nabala lubjakivimaardla piires taotletavate kaevandamise lubade andmise menetluste peatamist, et vältida taotlejatest mitteolenevatel põhjustel menetlusprotseduuride viibimist ja tühistamist,” lõpetab KKM asekantsler kirja.
19. okt. Postimees: “Urmas Sisask korraldab Tuhala Nõiakaevu kaitseks riituse”.
http://www.postimees.ee/?id=328265
20. okt. Pressiteade: “Rohelised: omavalitsuste õigusi kaasa rääkida tuleb suurendada”.
http://www.erakond.ee/index.php/meedia/pressiteated/625-rohelised-omavalitsuste-oigusi-kaasa-raeaekida-maavarade-kaevandamisel-tuleb-suurendada
21. okt. Delfi: “Mida näitavad 62000 häält Tuhala Nõiakaevu kaitseks?”
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/mida-naitavad-62-000-haalt-tuhala-noiakaevu-kaitseks.d?id=34130421
Väljavõte: “Tegemist on märkimisväärse hulga inimeste arvamusavaldusega, mis allkirja andes on avaldatud heast südamest ja vabast tahtest. Vastu ei saada tegelikult midagi peale kevadise suurvee ajal kõrge säärega kummikutes vees sulistamise ja imeliku kaevu vaatamise, mis 100 liitrit vett sekundis välja ajab. Ometi külastab seda vaatemängu Tuhalas väidetavalt 15 000 – 20 000 inimest aastas”. Ja külastajaid käib kõikjalt üle maailma. See on ime, mida me hoiame!
21. okt. Delfi: “Fotod: Urmas Sisask ja kaevuvaim tegid Tuhala Nõiakaevu kaitseks riituse”.
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-urmas-sisask-ja-kaevuvaim-tegid-tuhala-noiakaevu-kaitseks-riituse.d?id=34106635
21. okt. Õhtuleht: “Kaevandaja Sisaski nõiakaevu loitsule ei läinud: miks ma peaks?”
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=399331
Ollo: “Kui ta Tuhala nõiakaevule ei mõju, siis võib ju kaevandada.” Kas tõesti?
Ollo teada ei olevat terves Euroopas teist riiki, kus nii palju maad oleks looduskaitse all: Eestis 20, Euroopas keskmiselt aga alla 10%.. On see siis halb – äkki koguni Eesti Nokia?
29. okt. Kiili, Kohila, Kose ja Saku vallad ja Nabala KÜ esitasid keskkonnaministrile omapoolsed tingimused Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande kooskõlastamiseks.
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=576163&asutus_id=1
31. okt. ERR Uudised: “Nabala keskkonnakaitsjad nõuavad digitaaluuringut”.
http://uudised.err.ee/index.php?06218510
Väljavõte: “Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid”.
31. okt. Tallinna Postimees: “Vallajuhid on mures Nabalasse plaanitava lubjakivimaardla pärast”: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=334784
Mures ollakse ikka Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu pärast. Seega pealkiri ei ole kuigi hästi õnnestunud, sest lubjakivikarjäärid tahetakse rajada ju olemasolevasse maardlasse (2,2 tuhat hektarit).
31. okt. Delfi: “Hooletu puurimine võib Tuhala Nõiakaevu kuivale jätta”.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hooletu-puurimine-voib-tuhala-noiakaevu-kuivale-jatta.d?id=34449597
Väljavõte: “Arendajate poolt tellitud uuringud pole kaevanduse alal seni veel karsti avastanud”.
Pressiteates olnud “Nabala karstiala” on millegipärast artiklis asendatud “kaevanduse alaga”, mis viitab allmaakaevandusele.
KKM valitsemisalas olev EGK on teinud ainuüksi 2007. aastal Nabala maardla piirkonnas 7 tööd, kuid karsti ei ole avastatud! Nabala maardlas on lubjakivikiht ca 2x paksem võrreldes tavapärasega. Seega on loogiline, et karsti levikuala on Nabalas intensiivsem. Seda kinnitab ka Keskkonnaregister – Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).
http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=1479945809&obj=yrg
01. nov. Harju Elu: “Neli valda esitasid ministrile omad tingimused”.
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1800&Itemid=180
02. nov. Tallinna Postimees: “Tanel Ots: kas riigi huvi on pigem kodaniku või ärimehe huvi?” http://www.tallinnapostimees.ee/?id=335838 Sisutihe lugu- tasub lugemist!
02. nov. Vikerraadio saates Uudis+ Nabala täiendavate uuringute teemal on salvestatud intervjuu KKM-st maapõue osakonna juhataja kt. Tarmo All`iga ja stuudios on 4 valla esindaja Tarmo Vaik ning Nabala KÜ esindaja Mihkel Pukk.
07. nov. Raadio Kuku saates “Vanamehed kolmandalt” teemaks “Maavarade kaevandamisest”, stuudios geol. professor Rein Einasto ja kooliõpetaja Vootele Hansen:
http://podcast.kuku.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/
R. Einasto: “Nabala – Tuhala näitel, kus 4 m paksune pinnakate peal, kogu lasund on vee all, kaevandamine ei saa olla odav ega kerge, aga ta on riigi maa peal ja põhimõtteliselt pakuti välja juba nõukogude ajal suure maardlana. Siis oli üldse röövkaevandamine tavaline, ei küsitud kohalike elanike käest üldse, see kõik oli riiklik ja küllalt hoolimatu suhtumine, karjäärid jäeti korrastamata. See kõik lasub praegu meie põlvkonnal tagant järgi korda teha. Väga suur ressurss on veel karjäärides, mis on oma aktiivse tegevuse lõpetanud, jääkvaruna olemas. Samuti kruusakarjäärid on pinnakatte õhuksuse tõttu sageli pae põhjaga ...”.
08. nov. KKM vastus 29. okt. kirjale, ettepanek kohtumiseks 16. nov. 2010.:
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=576629&asutus_id=1
13. nov. Keskkonnatehnika 7/2010: “Kas Tuhala Nõiakaev voolab või vuliseb”?
Väljavõte: “Kõige olulisem on endale aru anda, et mudel jääb alati looduslike protsesside lihtsustuseks ning annab seatud eesmärkidele vastuseid vaid teatud eeldusi (lihtsustusi) arvestades. Igas mudeli lihtsustuses peitub aga viga, kui võrrelda protsessidega looduses. Seega ei ole lõpptulemus absoluutne tõde ning selle usaldusväärsusel on piirid”. Seda enam tuleb vältida looduse narrimist, kui pealegi puudub arvestatav põhjus kaevandamiseks just nimelt Nabala maardlast, sest riigil on lubjakivi piisavalt põhjavee peal.
16. nov. KKM uudiskiri: “Keskkonnaministeerium ja Nabala piirkonna esindajad leppisid kokku täiendavate uurimistööde korraldamise”: http://www.envir.ee/1147533
Väljavõte: “Nabala lubjakivimaardla paikneb 8,6 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Täiendavad geoloogilised uurimistööd on kavas läbi viia maardlast ligi 50 korda suuremal ehk 450-ruutkilomeetrisel alal”. Koos prognoosvarudega, mis on kantud ka ehitusmaavarade arengukava eelnõusse, haarab ala 2,5 korda suurema pindala s.o. ligi 22 ruutkilomeetrit rohevõrgustikust!
16. nov. Postimees: “Riik korraldab Nabala piirkonna täiendavaks uurimiseks ilmselt riigihanke”: http://www.postimees.ee/?id=342692
Saatejuhi küsimuse peale, kas leidub pädevaid geolooge, vastas KKM-i esindaja T. All:
“Ma arvan, et kõige pädevamad on loomulikult Eesti geoloogid, kes on Eestis leviva karstiga kõige rohkem kokku puutunud ja kel on väga pikaajalised kogemused. Nad on selle kogemuse osas väga rikkad ja kindlasti on nad ka kõige pädevamad. Aga plaanis on korraldada rahvusvaheline hange .....” Kahjuks Nabala maardla piirkonnas geoloogiliste uuringute ja KMH tegijad (vs. maailma pädevaimad geoloogid) ei ole seni Eesti suurimat Nabala karstiala avastanud!!
Peale Angerja jõe suunamist Pirita jõkke 1967. aastal toidavad Paekna allikajärve, mis on nüüd Vääna jõe alguseks, vaid maa-alused jõed. Kas see ei kinnita karsti olemasolu?
Oleme kuulnud räägitavat – kus on lubjakivi, seal ka karst. Nabala maardlas on lubjakivi lademe paksus ca 2 korda suurem, kui mujal Eestis. Kuidas on võimalik, et siin ei ole karsti?!
24. nov. Kiili Leht lk. 2: “Viis aastat on võideldud”:
http://www.kiilivald.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=9479/Kiili_Leht_2411.pdf
03. dets Saku Sõnumid: Nabala Keskkonnakaitse Ühing kutsub”:
http://www.sakuvald.ee/44465
08. dets. KKM uudiskiri: “Valminud on ehitusmaavarade arengukava eelnõu”: http://www.envir.ee/1150869
6/2010 Loodusesõber “Nõiakaevu kaitse all”: http://www.loodusesober.ee/artikkel1753_1735.html “Kui karjääriserv jookseb üks-ühele kaitseala servaga, on see paik mõjutatud karjäärist esimesest päevast alates, mil kopp maasse lüüakse”, tõdeb autor Helen Arusoo.
6/2010 Loodusesõber “Põlisrahvaste deklaratsioonist”: http://www.loodusesober.ee/artikkel1752_1735.html “Eesti kirjutas ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile alla 2007. aastal koos 18 teise riigiga (sealhulgas Soome, Saksa, Taaniga, kahjuks mitte koos Venemaa ja USAga);” loeme artiklist. Kui kaua suudab püsida meie rahvusriik, kui põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile “vilistatakse”?
6/2010 Loodusesõber “Urmas Sisask. Mees, kes kuulutas välja looduskaitseala”: http://www.loodusesober.ee/artikkel1751_1735.html Loodusfotograafi Mats Kanguri huvitav intervjuu Aasta muusiku Urmas Sisaskiga.
12. dets. Vikerraadio saates "Labor": "Põhjavesi, me joogivesi":
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1472851
Saates põhjavee-uurija, TTÜ Geoloogia Instituudi teadur, geoloogiadoktor Vello Raidla: "Ülemiste järve vesi ei ole põhjavesi, jõeveed on kokku juhitud sinna. See on kõik pinnasevesi". S.t. nii maapealsetest kui ka maa-alustest jõgedest. Viimastest enamus saavad nähtavasti alguse Nabala piirkonnast ja avanevad allikatena Ülemiste järves. (Vt. ka kronoloogias 02. apr. 2009. artikkel "Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste").
13. dets. Riigikantselei saatis Loodislike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava eelnõu KKM-ile tagasi edasi töötamiseks: http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10350&op=doc_details&dok_id=578939&asutus_id=1 Väljavõtted Riigikantselei kirjast: “Pigem on tegemist strateegiliste valikute väljatöötamiseks planeeritud uuringute ja analüüside kavaga, mis tuleks suures osas teostada arengukava väljatöötamise käigus”. “Soovitame arengukava eelnõuga edasi töötada viisil, mis võimaldaks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitada konkreetsed valdkonna arenguks vajalikud meetmed. Soovitame enam keskenduda strateegiliste ülesannete täitmiseks vajalike tegevuste analüüsimisele, erinevate lahenduste esitoomisele ning nende mõjude analüüsimisele”.
14. dets. ELKS aastalõpukonverentsi teade: http://www.elks.ee/index.php?id=1107&nid=293 Päevakorras on ka teema “Nabala ja kaevandused – millised on arengud?” Ettekandjad KKM nõunik Rein Raudsep ja Nabala KÜ juhatuse liige Tanel Ots.
15. dets. Eesti Paeliidu üldkogu päevakorras oli põhiteemaks Nabala paemaardla täiendavate kompleksusuuringute kava tutvustamine: Kahjuks hüdrogeoloogiat tutvustanud Rein Perens ei kuulunud lähteülesande koostamise töögruppi ja ei ole Eesti suurimal, Nabala karstialal, seni karsti avastanud! (Vt. ka kronoloogias 09. mai 2008. töökoosolek KKM-s).
17. dets. Maaleht: “Nabala karstialal koondub seitsme valla rahvas”: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/nabala-karstialal-koondub-seitsme-valla-rahvas.d?id=36686699 Väljavõte: “Ühinguga, kes pidas teisipäeval oma viiendat aastapäeva, on juba värskelt liitunud kaheksa mittetulundusühingut, kelle seas on nii külaseltse kui ka metsaomanike ja jahimeeste organisatsioone. Mitu külaseltsi on liitumas”.
18. dets. ELKS-i aastalõpukonverents Tallinnas. Tähelepanuväärne oli, et R. Raudsep oma etteastes kiitis Nabala täiendavate uuringute lähteülesande töögrupi liiget Andres Marandit, “unustades” põhitegija, hüdrogeoloogiadoktori Leo Vallneri. T. Ots andis piiratud aja tõttu väga lühikese ülevaate 1988. aastast tänaseni Nabala maardla saagast. Näiteks: 1) 2007. a. Enn – Aavo Pirruse sulest ilmunud raamatus “Karst Eestis” ei ole sõnagi Nabala karstist, sest “Vara veel!” oli autori arvamus. 2) alles selle aasta lõpul kaubandusvõrku jõudnud Tõnis Saadre raamatus “Eesti ürgloodus” on Tuhala allikad äramärkimist leidnud koos tehisliku Nõiakaevuga ning Harju maakonnast Kostivere, Tuhala ja Kuivajõe karstiväljade kõrval on jäetud nimetamata Eesti suurim - Nabala karstiala. Sellised “avastused” elukutselise geoloogi sulest! Selliste manipulatsioonide jätkumised ei tekita mingit usaldust meie riigi vastu. Samuti jõudis kuulajateni teade ehitusmaavarade arengukava eelnõu tagastamisest KKM-ile.
21. dets. Keskkonnatehnika 8/2010: “Keskkonnaeksperdi ja hüdrogeoloogi pilguga vaidlustest ehitusmaavarade kaevandamise keskkonnamõju üle” (Madis Metsur ja Indrek Tamm - AS Maves): http://www.keskkonnatehnika.ee/?head=45&language=estonian
Väljavõte artiklist: “Selles suhtes pakuks huvi professionaalsete hüdroloogide analüüs ning head informatsiooni annaks Tuhala jõe vooluhulkade pikaajaline seire”. Alates 1981. aastast kuue aasta jooksul tegi Hüdrometeoroloogia Instituut Tuhala jõe vooluhulkade seiret, mis on avaldatud ka karstiuurija Ülo Heinsalu raamatutes ja artiklites.
22. dets. Eesti Päevaleht “Tuhala Nõiakaevu saatuse määrav kaevanduste kava jäi kinnitamata”: http://www.epl.ee/artikkel/589696 Lõpuks siiski ületas meedias uudiskünnise ka valitsuse poolt KKM-ile tagasi saadetud ehitusmaterjalide arengukava eelnõu! Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi: “Kui kava ei vasta nõuetele, tuleb see korda teha,” kinnitades ühtlasi, et vastavad läbirääkimised ja paranduste tegemine juba käivad ning täiendatud kava loodetakse uuesti valitsuse lauale panna järgmise aasta jaanuaris. Uskumatult kiire tähtaeg!
27. dets. Eesti Päevaleht: “Nõiakaev ja riigi areng”: http://www.epl.ee/artikkel/589916#lower_vote Väljavõte: “Seega ei pea alles täiendavate uuringute järel ütlema, kas Nabala varu on õigem kuulutada aktiivseks või passiivseks, nagu minister Tamkivi 22.12.10 Päevalehe artiklis väidab. Selle asemel tuleb 1997. aasta otsus, mille Eesti Maavarade Komisjon tegi ainult nõukogudeaegsete (1986-1988) uuringute põhjal, kuulutada õigustühiseks”. Eesti Maavarade Komisjoni koosseis: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1134246/Koosseis.PDF Millal tühistatakse EestiMaavarade Komisjoni otsus nr. 97-43, mille kinnitas 21. okt. 1997. a. KKM kantsler Rein Ratas?
31. dets. Harju Elu Kroonika 2010 (lk. 5): “Piire ületav kampaania”: Nabala karstiala kaitseks koguti üle maailma toetusallkirju, kokku üle 60 000.
31. dets. Harju Elu Aasta pluss (lk. 5): “Rahva hääl kõlas Nabalas”. Väljavõte: “Nabala karstiala kaitseks toimunud suurejoonelised aktsioonid (toetusallkirjade kogumine, Urmas Sisaski loodud Nõiakaevu loits) sundisid valitsust paekivi kaevandamise suhtes seisukohta võtma”. |
